Pärnumaa kaardile uut raudteetrassi joonistades jäeti hindamata, kuidas mõjutab see Natura märgiga kaitstud Luitemaa linnuala. Kes ja miks niimoodi otsustas, ei selgunud ka 2020. aasta hiliskevadel, kui riigikohus osa Pärnumaa maakonnaplaneeringust kehtetuks kuulutas.  

Vastutavad ametnikud nimetasid ununenud Natura hindamise dokumenti formaalsuseks ja väljendasid lootust, et täiendatud planeering kehtestatakse hiljemalt 2021. aasta lõpuks. Veel mõnda aega tagasi räägiti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis 2023. aasta lõpust. Oktoobri alguses Rail Balticu juhtrühmas tõdes rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen, et realistlik on kehtestamiseni jõuda 2024. aasta viimases veerandis.

Küsimusele, miks vigade parandus nõnda pikale venib, on erinevaid vastuseid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu nõunik Andres Lindemann märkis näiteks, et tarvilikke eksperte on Eestis vähe. Pea pool projekti juures tegutsevast keskkonnameeskonnast palgati Lätist.

"Sellega tulevad ka omad raskused juurde," rääkis Lindemann ning tõi näiteks tõlkimise. "Töökeel on inglise keel, järeldused tuleb kõik saada hiljem eesti keelde. Sellised praktilised küsimused paljustki on, mis pikema viibimise kaasa tõid."

Mitu korda on juhtunud sedagi, et ametnikud saatsid dokumendid ettevõttele tagasi ja nõudsid parandusi. Aga tööd tehes on selle maht ka oluliselt kasvanud. Arusaamine, et varem ununenud Natura hindamine polnud pelgalt formaalsus, tuli tasapisi.

Projekteerimisele pandi pidurit

Nii näiteks valisid ametnikud juba läinud suvel välja raudteekoridori, millele pandi teistest suuremad panused. Ettevõttelt Skepast & Puhkimi tellitud analüüsis hinnati kuue trassialternatiivi viitkümmet omadust alates maksumusest ja lõpetades õnnetusohuga. Kõige enam punkte sai riigikohtu poolt tühistatud koridori edasiarendus, mis kümne kilomeetri ulatuses oli pisut lääne poole nihutatud.

Paar kuud hiljem pandi tolles koridoris käima projekteerimine ja geotehnilised uuringud. "Aga kui meil keskkonnamõju strateegilist hindamist ja Natura aruannet koostati, meile järjest rohkem infot tuli ja järeldusi tegema hakati, siis pidime seda projekteerimise protsessi mõnevõrra pidurdama," rääkis Lindemann.

Trassikoridoride mõjusid Pärnumaa Natura aladele alles hinnatakse. Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Eleri Kautlenbach usub, et hindamise aruanne saab valmis detsembris. Aga oluline sisend on ekspertidelt juba saadud.

"Praegusel hetkel me aimame, et tõenäoliselt meil kaasneb Rail Balticu raudteega ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik täielikult leevendada," sõnas Kautlenbach.

Kohtus väljavõideldud analüüs tõi uusi teadmisi

Enim kannatavad raudtee pärast metsised. Esiteks ei salli haruldased kanalised müra. Abi oleks sellest, kui raudtee tunnelisse kaevata või 40 kilomeetri pikkuse lõigu ümber ligi viie meetri kõrgused müraseinad rajada. Aga mõlemad variandid oleks kallid, kusjuures mürasein pärsiks lindude liikumist. Niikuinii on barjääriefekt teine mure, mida kohapeal piisavalt leevendada ei õnnestu.  

Mure metsiste pärast ei tule kellelegi üllatusena. Just linnukaitsjad vedasid kohtuprotsessi, mille tulemusena nüüd senised teadmised üle vaadatakse. Küll aga hinnati projekti mõjusid enne kohtuotsust väiksemaks.

"Meil on näiteks pärast ühte suuremat metsisteuuringut teadmised veelgi laialdasemad antud liigi elust-olust piirkonnas," rääkis Lindemann. "Need mõjud osutusid veelgi laiemaks, kui me võib-olla seitse-kaheksa aastat tagasi oskasime ette näha."

Natura erandi saab otsustada valitsus

See kõik ei tähenda, et raudtee ehitamata jääb. Protsess venib lihtsalt oodatust pikemaks.

Kui mõju Natura kaitse-eesmärkidele on nii suur, et seda ei saa kohapeal leevendada, võib küsida Natura erandit. Kautlenbach selgitab, et erandi otsustab valitsus, aga selle saamiseks tuleb rahandusministeeriumil esmalt analüüsida, kas Rail Balticu rajamine on vältimatult vajalik ning ega sellele alternatiive ei ole.

"Kui tõesti need erakordsed ja esmatähtsad põhjused on olemas, siis me saame hakata koostama Natura erisuse hüvitusmeetmete kava," selgitas Kautlenbach.

Selles kavas pannakse keskkonnaministeeriumi juhtimisel paika, kuidas Natura alal tehtav kahju mujal kompenseerida. "Tõenäoliselt need saavad olema uute püsielupaikade moodustamine metsise jaoks ja täiendavad taastamistegevused, et luua sinna piirkonda selliseid elupaikasid, kus metsisel oleks hea mängida ja hea elada," rääkis Kautlenbach.  

Selle kõige mõte on, et metsised kui liik kokkuvõttes ei kannataks.

Eestil on Natura erandiga vähe kogemusi. Seni kõige selgem näide pärineb tänavu juunist, kui valitsus kehtestas kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu.

Polügooni laiendades tikuti nii metsise, kaljukotka kui must-toonekure mängumaadele. Et võimalikku kahju tasa teha, laiendatakse kaitsealasid polügooni lähedal aga ka mujal Eestis. Näiteks kaljukotka elupaigana võetakse kaitse alla Holdre lagesoo Valgamaal.

"Üldjuhul need uued kaitsealad on laiemad, kui need alad, mida mõjutatakse. Alati püütakse leida neile ka laiemad eesmärgid, kui ühe kitsa liigi kaitse," viitas Lindemann ka teiste riikide kogemusele. 

Ehitada ei tohi enne kompenseerimist

Lindemann kinnitas, et vahepeal hoo kaotanud projekteerimine 2024. aastani ootama ei pea. Kui Natura hindamine kõigil trassialternatiividel on tehtud, siis liidetakse uuringu külge ka sotsiaalmajanduslikud arvutused, tehnilised analüüsid ja muu tarvilik ning seejärel peaks taas selguma, missugune trassialternatiiv on parim.  

"Ja järgmise aasta suveperioodil saaks jälle minna rahva ette ja seda eelistatud trassialternatiivi koos valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura aruandega tutvustada," rääkis Lindemann.

Seejärel peaks ka projekteerimine väljavalitud koridoris uuesti uue hoo saama. "Ja ehitama ei tohi hakata enne, kui kavas kirjeldatud tegevused on ellu viidud," märkis Kautlenbach.

Mida elluviimine tähendab, sõltub valitsuse otsusest. Lihtsustatult võib valitsus ka öelda, et raudteed ei tohi ehitama hakata enne, kui metsised on uute elupaikadega ära harjunud. Keskpolügooni puhul tehti siiski lihtsamad reeglid.

"Lähtuvalt hüvitusmeetmete kavast loetakse uute alade loomisega või olemasolevate laiendamisega seotud hüvitusmeede rakendatuks, kui keskkonnaministri käskkirjaga on konkreetse ala kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus algatatud," seisab valitsuse korralduses.