"Mürakaartidelt selgub, et olemasolevas olukorras levib müratundlike ruumidega fassaadini (uue hoone korrused 3-5) liiklusmüra päeval kuni 65 dB (teepoolsel küljel kuni 69 dB) ning öösel kuni 56 dB (teepoolsel küljel kuni 60 dB). Liiklusmüra tase ületab mitte-teepoolsel küljel, olemasolevas olukorras, öisel ajaperioodil keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 toodud normtaset. Eeltoodule tuginedes ei kooskõlasta amet detailplaneeringut," teatas terviseamet Tallinna linnaplaneerimise ametile eelmisel nädalal edastatud kirjas.

Linnaplaneerimise amet küsis tervisametilt kooskõlastust Keskturu lähistel asuvale krundile aadressiga Torupilli ots 2, mis piirneb Tartu maantee, Torupilli otsa, Lastekodu tänava ja F.R. Kreutzwaldi tänavaga, ehitusõiguse andmist kuni viie maapealse ja kahe maa-aluse korrusega korteritega ärihoone ehitamiseks. Hoone kahel alumisel korrusel oleksid äripinnad, kolmel ülemisel eluruumid.

Terviseamet viitas oma keeldumises keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsioonibüroo Hendrikson & Ko 18. augustil 2023 koostatud mürahinnangule, mis arvestas liiklusest põhjustatud mürataset, võttes hinnangu aluseks AS-is K-Projekt koostatud liiklusmudeli, mis kajastab hommikust tipptundi.

Kuna planeeritavale alale rakenduva keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dB (hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB), aga uue hoone müratundlike ruumide (korterite) fassaadidele levib mürakaardi kohaselt neist piirväärtustest valjem müra, siis ei saagi terviseamet planeeringule oma heakskiitu anda.

Terviseamet: olukord võib muutuda

Küsimusele, kuidas jättis terviseamet kooskõlastuseta konkreetse detailplaneeringu, kui sama Tartu maantee ääres paarsada meetrit eemal on hiljuti ehitatud mitu suurt kortermaja ning praegu on sama krundi vastas teisel pool Tartu maanteed alustatud hotelli ehitust, jättis amet konkreetselt vastamata, kuid viitas keskkonnategurite muutlikkusele ning võimalikule müra peegeldusele.

"Terviseamet lähtub detailplaneeringute läbivaatamisel käesoleval ajal kehtivatest tervisekaitse nõuetest ning keskkonnamüra kohta esitatud uuringutest. Siinkohal on oluline mõista, et keskkonnast tulenevad mõjutegurid võivad ajas muutuda ning terviseamet hindab iga detailplaneeringut selle koostamise hetkel esitatud materjalide põhjal," ütles ameti Põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht Raul Sarri oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

"Näitena võib müra levik eri müraallikatest linnakeskkonnas peegelduda erinevatelt pindadelt ning selle käigus võivad helilained üksteist võimendada või summutada. Seetõttu võib ka lähedalasuvatel kinnistutel müraolukord olla oluliselt erinev," lisas ta.

Sarri tõi välja, et 2022. aastal esitati terviseametile kooskõlastamiseks 98 detailplaneeringut, millest amet jättis puudulike andmete või kõrge mürataseme tõttu kooskõlastamata 14 detailplaneeringut ehk ligi 14 protsenti esitatuist.