Viimane juhtum pankrotistunud Eesti Arengu hoiu-laenuühistuga on pannud rahandusministeeriumi taas tegutsema, et valmis saada seaduseelnõu, mis sellist tegevust karmimalt reguleeriks. Samas on hoiu-laenuühistutega seotud seadusemuudatust plaanitud üle kahe aasta, kuid 2020. aasta oktoobris valminud eelnõu toonase rahandusministri Martin Helme allkirjaga pole kuhugi jõudnud.

"Selle seaduse väljatöötamiskavatsus jäi varasemasse perioodi ja tekitas meile eelnõu tooriku, mille tulemusel oleks Eestis kogu hoiu-laenuühistute bisness ära lõppenud, sest neile oleks pandud nii suured regulatiivsed koormised," märkis Helme.

Helme nägemuses tuleks hoiu-laenuühistutes tugevdada omanikujärelevalvet, nii et ühistusse raha pannud inimesed saavad oma raha ka kontrollida ja selle järele valvata. Nii muutuks petmine märksa raskemaks.

Poliitikud peavad oluliseks ka väliskontrolli, olgu selleks audiitorid või finantsinspektsioon. Seejuures ei tohiks järelevalve muutuda sama bürokraatlikuks ja karmiks nagu panganduses.

"Me saame järelevalve kehtestada ka teiste tunnuste järgi, näiteks kui pannakse tähele reklaami, mis sisaldab ebausutavat informatsiooni, näiteks ülimalt kõrgeid intressimäärasid. Siis võiks iga inimene üldjuhul tähele panna, eriti kes finantssektoris toimetab, et seal võiks midagi olla," lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige Maris Lauri (Reformierakond).

Ühe võimalusena on räägitud ka tagatisfondi nõude kehtestamisest.

"Ehk ka hoiu-laenuühistud peavad panustama tagatisfondi, et kui juhtub midagi, on teatud osas inimeste hoiused tagatud nii nagu pankades. Näiteks pangas on kuni 100 000 euroni minu teada tagatud iga inimese hoius. Ükskõik mis selle pangaga ka ei juhtuks, see makstakse välja," ütles rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab (Keskerakond).

Lisaks on oluline inimesi harida, et pangast märksa magusamat intressi pakkuv skeem ei saa kuidagi olla usaldusväärne.

"Inimeste rahalised vahendid on alati hästi tundlik teema ja kui keegi läheb kõrvalt ütlema, siis väga palju inimesed solvuvad ja ärrituvad. Eriti siis, kui esimene tehing õnnestub, aga teine või kolmas ei õnnestu, mis on tegelikult püramiidskeemile omane. Et kuidas inimestele viisakalt osutada seda, et nad võivad olla sattunud petturite ohvriks," rääkis Lauri.

"Need hoiu-laenuühistud, mis praegu on läinud pankrotti, tegelikult ei ole olnud päriselt hoiu-laenuühistud, need on olnud varifirmad või riiulifirmad, kus mingit sisulist omanike ringi ei ole olnud. Tegelda tuleks selle probleemiga. Need on tegelikult olnud petuskeemid, mitte ühistud," märkis Helme.