Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Sander Andla küsis Kõlvartilt linnavolikogu infotunnis, kuidas edeneb riigikeelsele õppele ülemineku ettevalmistus Tallinnas.

"Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekuks, kus tuuakse välja vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani. Riigikogus esimese lugemise läbinud 2023. aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot," ütles Andla.

Mihhail Kõlvart vastas, et Tallinna linnavalitsus on vastava eelnõuga tutvunud.

"Dokument on praegu riigikogus, mis vormis see vastu võetakse, seda me veel ei tea. Eeldame , et sisu jääb umbes samaks. Mulle tundub, et teie hinnang, et Tallinn seisab eestikeelsele haridusele vatsu, ei ole adekvaatne. Aastate jooksul tegi Tallinn palju selleks, et pakkuda lastele ja õpetajatele võimalusi keelt õppida," rääkis Kõlvart.

"Oleme ka meie panustanud ja osalenud erinevates projektides, olgu see keelekümblus jms. Me oleme teinud kõik selleks, et eestikeelset haridust toetada," lisas ta.

Kõlvart ütles veel, et Tallinn on panustanud ka sellesse, et õpetajad saaksid tasuta keelt õppida.

Kõlvart rõhutas aga, et hariduse sisu ja õpetajate ettevalmistamine on riiklik ülesanne.

Ta ütles, et eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et üle Eesti on 2300 õpetajat, kes ei vasta kvalifikatsioonile ning haridusminister Tõnis Lukas on öelnud, et puudu on 700 õpetajat. Kõlvart lisas, et samuti on 3000 õpetajat pensionieas. "Minister ütles, et aastaks 2030 oleks vaja 4000 õpetajat. Praegune süsteem valmistab ette 30-40 õpetajat aastas," sõnas Kõlvart.

Isamaa: Tallinna pikaajalises strateegias peab kajastuma eestikeelsele haridusele üleminek

Tallinn Linnavolikogu Isamaa fraktsioon paneb neljapäevasel volikogu istungil taaskord hääletusele enda ettepanekud, millega soovitakse "Tallinn 2035" strateegiasse lisada eestikeelsele õppele üleminek kõigis Tallinna koolides.

Volikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Karl Sander Kase sõnul ei ole võimalik leppida linnavalitsuse senise eitava seisukohaga. "Tallinnas ei juhtu eestikeelsele õppele üleminek iseenesest. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud täiendavad vahendid ning kokku on pandud konkreetne tegevuskava. Tallinn koolipidajana peab seda protsessi aktiivselt juhtima," ütles Kase.

Ta meenutas, et keeleameti andmetel ei vasta 565 Tallinna haridustöötaja keeletase seaduses kehtestatud nõuetele ning linn ei ole seniajani astunud samme probleemile lahenduse leidmiseks. "Haridusasutuse tegevuse korraldamine ja ülalpidamine on omavalitsuse ülesanne ning Isamaa fraktsioon ootab linnajuhtidelt konkreetseid tegevusi eestikeelsele õppele üleminekuks lasteaedades ja koolides," ütles Kase.