Iga kodanik (ja mittekodanik) alustab oma eluteed mõneski mõttes just haridusest. Eestis on olnud Nõukogude ajast kakskeelne haridussüsteem. See on kummaline, sest vene keel kaotas oma riigikeele staatuse kohe, kui Nõukogude Liit lagunes.

Muidugi leidub praegugi inimesi (leiate neid venekeelsetest Facebooki-gruppidest). kes soovivad vene keelt riigikeelena näha, aga nad ei arvesta sellega, et vene keel on endistest Nõukogude Liidu vabariikidest riigikeelena kasutusel ainult Valgevenes, kus n-ö valitud president pöördub uue aasta puhul rahva poole ainult vene keeles. Põhimõtteliselt on valgevene keel riiklikul tasandil tapetud.

Eestlased tahavad säilitada oma keelt ja loomulikult sellepärast on Eestis üks riigikeel, eesti keel. Muidugi selleks, et siin hakkama saada. on vaja osata riigikeeles rääkida ja kirjutada, aga venekeelses koolis ei ole võimalust enda keelt arendada, sest ei ole inimest, kellega seda saaks teha.

Olen ise venekeelse kooli õpilane, kes käib keelekümblusklassis ja suurem osa minu klassikaaslastest ei valda eesti keelt lihttasemelgi. Üks noormees kaheksandast klassis rääkis enda hobist nii: ma mängin futboli. Ma ei ütleks, et kõik nii räägivad, aga kahjuks enamus räägib kas nii või ei saa üldse midagi eesti keeles öeldud.

Vähemalt eesti keeles ropendada oskab see noormees hästi, aga ainult roppusi teades B1 taset kätte ta ei saa ning nii on keeruline endale hiljem tööd leida, rääkimata ülikooli sisseastumisest.

Venekeelsete koolide aktiivsus õpilasliidus on masendav, ainult 2/7 vene õppekeelega Lasnamäe kooli on seal liikmed, minu kool ka sinna ei kuulu. See on tõsine probleem, sest vene koolide kinnisus loob kooli juhtkonnale lojaalseid isikuid, kes pärast hakkavad Keskerakonnas mingi sekretärina töötama.

Ja sellest ongi peaprobleem: Vene koolide kinnisus ja nõukogude mentaliteedi pealesurumine. Kui sa ei ole nõus näiteks sellega, et "keeleinspektsioon korraldab sigadusi", siis sa oled russofoob, fašist ja venelaste reetur. Omalt poolt võin öelda, et toetan keeleinspektsiooni kontrolle täielikult.

Eestikeelses koolis mitteõppimist võiks kompenseerida MTÜ-de, noortekogude ja ka õpilasliidus tegemistes osalemisega. Aga kahjuks ei taha vene noored olla ühiskondlikult aktiivsed, sest vene koolides ja ka Vene propagandaga ühes inforuumis olemine täidab neid ebakindlusega, et neid ei ole siin vaja ja üldse on selles riigis kõik "russofoobid". Ja neid venelasi, kes on eestimeelsed (sealhulgas ka mina), nimetatakse integrastiks, oma rahvuse reeturiks, russofoobiks jne.

Need, kes seda ebakindlust loovad, teevad seda selleks, et valimistel luua endast "venelaste kaitsjate" kuvandi. Kahjuks neid keegi isegi toetab. Põhja-Tallinnas kõige rohkem hääli sai Yana Toom, Lasnamäel Mihhail Kõlvart. Seal, kus on rohkem venelasi, seal russofiilid võidavad.

On üks kindel variant, et integratsioon juba toimuks. On aeg ühekeelseks haridussüsteemiks ja venekeelsetes piirkondades tuleb luua riigigümnaasiume, sest just nii me saame eestlased ja venelased koos õppima panna ja vene noor saab nii aru, et eestlased neid lihtsalt niisama ei vihka, vihatakse neid, kes avalikult jagavad Kremli propagandat ja loovad sellist "kurja eestlase" kuvandit.

Mitte mingil juhul ei tohi luua kvoote muukeelsete tööle võtmiseks. Kuna see on tugev signaal, et venelane on nii nõrk keele õppimises. Veel see oleks ebaaus ende suhtes, kes õppisid keele ära ja praegu on karjääriredelil edukad.

Paljud Eestis sündinud vene noored omavad Eesti passi. Seega saavad nad aktiivselt kaasa lüüa ka Eesti ühiskonnas. Ühiskonna vedur on meedia. Seega tuleb toetada Eesti venekeelset ja eestimeelset meediat nagu ERR, Postimees ja Delfi.

Nii saame lõimida muukeelset elanikkonda Eesti ühiskonda ja tulemus oleks väga tore!