Julianna Jurtšenko: üleminek eestikeelsele õppele võib lõppeda katastroofiga

Vaadates eestikeelsele õppele üleminekuga kaasnevaid riske ja ministeeriumi otsuseid, tekib kahjuks mõte, et otsustajaid ei huvita, kas lapsed hakkavad rääkima eesti keeles paremini ja rohkem, kirjutab Julianna Jurtšenko.
Riigikogu arutab koolides ja lasteaedades eestikeelsele õppele üleminekut. Kui valitsusel selle eelnõu osas küsimusi ei olnud ja see saadeti kiiresti parlamenti, siis paljudel teistel siiski on. Suurem küsimus on see, kas tegemist on sooviga säilitada ja edendada eesti keelt ja meelt või veel enne riigikogu valimisi panna kiirkorras eelmiste valimislubaduste juurde linnukesed.
Trahvid kuni 9600 eurot
Valitsuse plaan viia sellisel kujul haridussüsteem üle eesti keelele võib lõppeda totaalse katastroofiga nii nende jaoks, kelle kodukeel on midagi muud, kui ka nende jaoks, kelle kodus räägitakse eesti keelt.
Vaatame praegust seisu ja tulevikku. Koolides ja lasteaedades ei ole piisavalt õpetajaid. Praegu on Eestis puudu 700 õpetajat, seda eesti- ja venekeelsetes haridusasutustes kokku. Haridussüsteemis töötab ca 1500 õpetajat, kes lähiaastatel suunduvad pensionile. Need kaks fakti moodustavad juba iseenesest Eesti haridussüsteemi jaoks praktiliselt ületamatu väljakutse. Uue lähenemise järgi võib Eestis päevapealt töö kaotada umbes 2300 õpetajat, sest neil ei ole C1 keeleoskuse kategooriat. See toob kaasa olukorra, et mõnda kooli ei jää enam üldse õpetajaid.
Risk, et see pilt saab mõne aja pärast reaalsuseks, on suur, sest eelnõu näeb ette kuni 9600 euro suuruseid trahve. Lihtsam on otsida endale varakult uus töö, kui hakata riigile laste õpetamise eest peale maksma. Igal aastal tuleb loomulikult õpetajaid ka juurde, kuid paraku mõned kümned ei kata vajalikke tuhandeid. Eelnõus on aga sellele lahendus: "õpetajaks sobib ka keskharidusega inimene, peaasi, et eesti keelt valdab". Kas see on see hariduse kvaliteet, mida Eesti inimesed tahavad?
"Enam-vähem" saab olema olukord nendes koolides, kus juba praegu toimub õpe suuresti eesti keeles. Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on põhiharidus Eestis kohustuslik, mis tähendab, et kõik õpilased suunduvad nendesse koolidesse, mis esimesed tormid üle elavad. Selle tulemusena saavad eestikeelsete koolide õpetajad ja õpilased uue väljakutse. Sellise reformi tulemus on väga lihtne: nõrgemad haridusasutused praktiliselt hävivad, tugevamad elavad pikalt kriisis ning mõlemas kannatab tugevalt õppekvaliteet.
Toimiv projekt lõpetati
Aastal 2018 käivitas haridus- ja teadusministeerium Mailis Repsi algatusel uusi programme koolide ja lasteaedade jaoks. Koolides said õpilased C1 tasemel keeleõpet, tegid seejärel eksami ja said ka vastava kategooria. Lasteaedades ja koolide algklassides sai alguse pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Kui haridusministri ametikoha täitis Reformierakond, tehti koolide programm maatasa. Nende väide oli, et raha läks raisku, tulemusi ei ole ja programm lõpetati.
Lasteaedade õpetajatega on olukord veelgi huvitavam. Lepingud õpetajatega kehtivad augustini 2023. Selgelt pole välja öeldud, kuid haridusministeerium annab siiski vihjeid, et projektile rahastust enam ei tule. Kui suhelda lasteaedadega, mis pilootprojektis osalesid, siis kõik on suures mures. Lasnamäe pilootprojektis osaleb näiteks kaheksa lasteaeda, kokku sai uusi õpetajaid 26 rühma. Tänu täiendavatele õpetajatele saavad lapsed igapäevaselt nendes rühmades õppida eesti keelt ning loomulikult tutvuda Eesti traditsioonide ja tavadega.
Pilootprojekti tulemused olid fantastilised, kuid projekti tuleviku kohta paraku infot ei ole ning lepingud täiendavate õpetajatega lõpevad järgmise aasta augustis. Suurem osa neist ei jää nendesse lasteaedadesse, sest üks asi on olla kolmas ehk lisaõpetaja, kes õpetab keelt, aga teine asi on olla teine koosseisuline õpetaja, kes sama palga eest peab tegema kõike ja lisaks veel õpetama keelt. Milleks?
Kas siiras soov või poliitika?
Vaadates eelnõuga kaasnevaid riske ja ministeeriumi otsuseid, tekib kahjuks mõte, et otsustajaid ei huvita, kas lapsed hakkavad rääkima eesti keeles paremini ja rohkem. Neid ei huvita, kuidas muukeelsed lapsed ja nende pered suhtuvad Eestisse, ei huvita ka eestikeelsed koolid ega eesti emakeelega pered. Paraku ei huvita neid ka üldine hariduse kvaliteet.
Huvi on vaid vastu võtta poliitiline otsus, et Eestis on haridus vaid eestikeelne. See, et haridussüsteem ei ole valmis ja variseb ilmselt mõne aja pärast selle tõttu kokku, on juba mõne teise valitsuse ja uue riigikogu mure.
Toimetaja: Kaupo Meiel