Danilson-Järg kohtus neljapäeval kultuuriminister Piret Hartmaniga, et arutada justiitsministeeriumi seaduseelnõu, mis laseb kultuuriväärtusena kaitstud monumente hõlpsamini eemaldada.

"Riigikogu poolt paar päeva tagasi terroristlikuks kuulutatud Venemaa režiim eesotsas Putiniga toetub selgelt nõukogude pärandile ja me ei saa kindlasti punamonumentidest rääkida ainult ajaloo kontekstis, sest praegu kasutatakse neid monumente ära Eesti julgeoleku õõnestamiseks ja väära ajalookäsitluse propageerimiseks. Riigil tuleb siin kindlasti jõuliselt tegutseda," rääkis Danilson-Järg.

"Sellepärast on mul eriti hea meel, et kultuuriminister on nüüd asunud punamonumentide eemaldamist toetavale seisukohale ja ta on lõpetanud ka vastutöötamise sellele eelnõule, mis justiitsministeeriumist on juba kuu aega tagasi välja läinud ja mis võimaldab punaatribuutikat avalikust ruumist eemaldada. Nii et mul on väga hea meel, et ka kultuuriminister on sellest vajadusest aru saanud ja on valmis kaasa mõtlema," täheldas justiitsminister.

Danilson-Järg ütles, et kohtumine kultuuriministriga oli üsnagi konstruktiivne. "Olime selles kokku leppinud, et igal juhul punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada ja peamiselt rääkisime sellest, kuidas toimida nende objektidega, mis on muinsuskaitseamet kultuuriväärtuse tõttu kaitse alla võtnud. Leppisime kokku, et täpsustame eelnõus seda poolt, kuidas nende kaitse alla võetud objektidega toimida," rääkis justiitsminister.

"Selleks, et mingisugust kultuuriväärtusena kaitstud objekti saaks eemaldada või muuta, tuleb muutmine kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Kui objektid tahetakse tervikuna eemaldada, siis tuleks muinsuskaitseametil nad eelnevalt kaitse alt maha võtta," ütles Danilson-Järg. Selliseid objekte on tema sõnul kuni kolmekümne ringis.

"Kui nüüd tekib vaidlus ja muinsuskaitse leiab, et kaitse mahavõtmine ei ole õigustatud, siis nende vaidluste lahendamiseks on meil valitsuskomisjon. Otsustasime lisada sinna sätte, et kui vaidlused tekivad, siis lahendab valitsuskomisjon need lõplikult ja kujundab seisukoha, kas kaitse tuleb objektilt maha võtta või mitte, ja teeb siis vastava ettepaneku kultuuriministrile. Kultuuriminister peab siis sellest komisjoni otsusest lähtuma. Nii et seal ei teki sellist asja, et komisjon võib küll soovitada, et võtame muinsuskaitse alt objekti välja, aga minister venitab ja otsustab, et ei see sammas või rajatis jääb edasi püsti," sõnas Danilson-Järg.

Danilson-Järgi sõnul oli kultuuriminister nõus, et mälestiste puhul ei saa rääkida ainult nende kultuuriväärtusest, vaid nad on väga selgelt seotud ka riigi julgeolekuga ja julgeoleku küsimusi ei saa otsustada ainult muinsuskaitseväärtusest lähtuvalt. "Siin on palju laiemad kaalutlused ehk siin peab olema ka valitsuse otsus ja sellega seoses ka vastutus. See otsus, mille valitsuskomisjon teeb, saab olema kultuuriministrile siduv. Muidugi võib ka eksperte selle komisjoni töösse kaasata. Nii et ma usun, et see [komisjon] saab olema piisavalt laiapõhjaline, arvestades nii riigi julgeolekukaalutlusi kui ka muid kaalutlusi, mis nende objektidega võivad olla seotud," selgitas minister.

Ta ei soostunud ütlema, mis täpselt hakkab juhtuma Tehumardi lahingu mälestusmärgiga, Maarjamäe memoriaaliga või Liivalaia tänava ja Tartu maantee nurgal asetseva elumaja stalinistliku fassaadiga. "Nende konkreetsete objektide kohta ei hakkaks nagu eraldi midagi välja tooma, sest mul ei ole ka pädevust. Selleks ongi vaja seda valitsuskomisjoni, sest ka ühiskond ootab laiapõhjalisemat otsust, kus on eri aspektid ja eri huvid tasakaalustatult arvesse võetud," sõnas minister.

Danilson-Järg loodab, et praeguste kultuuriväärtuste eemaldamise protsess saab hoo peagi sisse. "Ma ikkagi näeksin seda võimalikult kiiresti toimumas arvestades praegust olukorda. See eelnõu on oodanud nüüd kuu aega järjekorda ja ma loodan väga, et see eelnõu täiendus, milles me kultuuriministriga kokku leppisime, saab meie poolt sellel nädalal kirja pandud ja neile saadetud tutvumiseks. Juba järgmisel nädalal on võimalik eelnõu viia valitsusse ja sealt edasi juba riigikokku. Eks riigikogu menetlus võtab ka oma aja, aga loodetavasti vähemalt aasta lõpuks on meil ikkagi see õigusraamistik olemas ja kohe uue aasta alguses saab siis vastavalt raamistikule tegutseda," selgitas Danilson-Järg.

Eks paralleelselt siin ju tegevused toimuvad ja monumente omavalitsused juba ka eemaldavad, märkis Danilson-Järg.

Hartman: arvestame nii julgeoleku kui ka muinsuskaitsega

Kultuuriministri sõnul oli oluline, et kohtumisel lepiti kokku, et muinsuskaitse all olevate objektide ilme muutmise üle peavad andma esmase hinnangu muinsuskaitseameti eksperdid. "Kui seni oli kohalikel omavalitsustel või justiitsministril õigus muinsuseksperte kaasamata eemaldada muinsuskaitse all viibivate objektide ilme, siis tulevikus tuleb muinsuskaitseliste objektide teisaldamise soovil hinnangu andmisesse kaasata kohustuslikus korras muinsuskaitse ala spetsialistid," ütles kultuuriminister Piret Hartman.

"Leppisime justiitsministriga kokku, et ministeeriumide ametnikud esitavad eelnõule peagi uue sõnastuse, mis arvestaks nii julgeolekulise kui ka muinsuskaitselise aspektiga. Tulenevalt uuest seaduseelnõu sõnastusest saavad antud küsimuses rohkem sõnaõigust eksperdid, vältimaks ka tulevikus taolistel juhtudel poliitiliselt ülesköetud otsuste vastuvõtmist," selgitas Hartman.