Personalivoolavus on avalikus teenistuses märgatavalt suurenenud

Avaliku teenistuse töötajad moodustasid mullu tööealisest elanikkonnast 2,9 protsenti, personalivoolavus avalikus teenistuses on märgatavalt suurenenud, selgub avaliku teenistuse aastaaruandest.
Avalik teenistus moodustas 2021. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast 2,9 protsenti, mis on olnud aastate jooksul enam-vähem samal tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2021. aastal 28 424 teenistujat, neist 22 922 riigi ametiasutustes ja 5502 KOV ametiasutustes, mis on 53 teenistuja võrra rohkem kui 2020. aastal.
Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi ehk põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi, valitsusasutusi, linna- ja vallavalitsusi ning linna- ja vallavalitsuste ameteid. Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest.
Avalik teenistuja oli mullu keskmiselt 43,8-aastane, viimastel aastatel ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud, kuid on kerges tõustutrendis. Mehed moodustavad avalikus teenistuses töötajatest 44 ja naised 56 protsenti.
Ametnikest 80 protsendil on kõrgharidus, kõrge tase tuleneb seaduses kehtestatud nõuetest. Töötajate seas on kõrgharidus 56 protsendil, eriteenistujate seas on levinuim keskharidus või kutseharidus, mis on 48 protsendil.
Eriteenistujad moodustasid mullu avaliku teenistuse töötajatest 37 protsenti, enim on neid politsei- ja piirivalveametis, selle järel kaitseväes ja päästeametis.
Mullu tuli kõige rohkem avalikke teenistujaid juurde sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, kõige rohkem lahkus neid siseministeeriumi valitsemisalast.
Personalivoolavus oli mullu avalikus teenistuses 15 protsenti, vabatahtlik voolavus ehk see, mis pole seotud väliste teguritega nagu näiteks teisele ametikohale määramine, oli 8,7 protsenti.
Võrreldes 2020. ja varasemate aastatega on voolavus märgatavalt kasvanud. Selle ühe põhjusena nähakse suurt töökohtade pakkumist turul, mis kerkis koroonapiirangute lõppemise järel.
Voolavust mõjutasid mullu ka valitsuse ja presidendi vahetumisega seotud koosseisumuudatused, suurenenud on ka teenistujate liikuvus sektorisiseselt.
Mitmes valdkonnas peavad avaliku sektori asutused konkureerima kompetentsete töötajate pärast erasektoriga. Selliste valdkondadena tuuakse aruandes välja infotehnoloogia, õiguse ja finantsteenuste valdkonnad, mille puhul pakutakse erasektoris kõrgemat palka.
Eesti keskmine brutokuupalk ehk brutopalk koos lisatasudega oli mullu 1548 eurot, avaliku teenistuse keskmine oli 1851 eurot. Ametnike keskmine brutokuupalk oli 1967 eurot ja töötajatel 1659 eurot. Riigiametnike brutokuupalgad kasvasid mullu 2,5 protsenti ja kohalike omavalitsuste ametnikel 3 protsenti.
Toimetaja: Barbara Oja