Eelmisel nädalal esitles riigihalduse minister Riina Solman riigikogu ees Eesti avaliku teenistuse 2021. aasta aruannet. See rahandusministeeriumi kodulehelt hõlpsasti leitav raport käsitleb peamiselt avaliku teenistuse personalistatistikat ja ametnike töö- ning palgatingimusi.

Lühikese alapeatüki leiab aruandest siiski ka riigireformi kohta. Sõna "palk" mainitakse 77-leheküljelises raportis 126 korral ja seda on päris palju võrreldes näiteks sõnadega "tulemus" või "tõhus", mida võis leida paarilt leheküljelt. 

Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Eestil pole ilmtingimata vaja õhukest riiki selleks, et me riik oleks parem. Kui päris aus olla, siis ametnike palgatase ja selle trendid ei paku mulle kodanikuna huvi. Ametnik peabki head palka saama.

Aga selle tubli ametniku hea palga sees võiks olla ka harjumus avaldada infot avaliku teenistuse sisulise soorituse ja lisaväärtuse kohta.

Kas ja kui palju riigis lühenesid menetlusajad, vähenesid menetluskulud, kasvas riigieelarve läbipaistvus? Millised olid innustavamad näited avaliku sektori innovatsioonist? Mida võeti ette valitsuse silotornide (mille olemasolu tunnistavad ka tippametnikud ise ja seda ka avalikes avaldustes) loovaks lammutamiseks? Huvitaks ka, milliste valitsuse teenustega ollakse rahul rohkem ja millistega vähem ja millest on erinevused tingitud?

Elanike rahulolu Eesti avaliku teenistusega Eesti avaliku teenistuse aruandes ei käsitleta, küll aga leiab sealt andmed ametnike rahulolu kohta koolitustega. Riigihalduse minister käis riigikogu ees esitlemas aruannet, millest kokkuvõttes midagi muud ei saa järeldada, kui et ametnike "palgakasv aeglustus" (lk 55) ja "valitsussektori palkade konkurentsivõime ülejäänud riigiga halvenes." Oli see aruanne üldse kirjutamist väärt, riigikogus esitlemisest rääkimata?

Ositi peegeldab avaliku teenistuse aruande sisuline tühjus tõika, et avaliku teenistuse ja riigivalitsemise teemadel puudub Eestis liider. Poliitiline vastutus riigireformi teema devalveerumise eest on mõistagi laiem ja puudutab kõiki valitsuse ministreid ja mitmeid valitsusi.

Viimane valitsus, mis midagi julget avaliku teenistuse reformimisel tegi, oli Taavi Rõivase oma. 17. septembril 2016. aastal kaotas see valitsus avalike teenistujate eripensionid. See polnud populaarne otsus, tegi valitsuserakonnad 2017. aasta kohalike valimistel eel haavatavaks, ent ometi tehti ära pensionireform ja ka kohalike omavalitsuste reform. 

Alles kuus aastat tagasi valitses Eestis avaliku halduse arenguvalmiduse mõttes hoopis teisel tasemel ärksus ja teadlikkus. Tookord ei osatud seda ehk märgata ja esile tõsta, see tundus normaalsena. 2012. aastal oli toimunud Jääkeldri protsess ja ka selle tulemusel leidis aset väikestviisi riigireform. Kui 2012. aasta reform puhastas ja võib-olla ka natuke tõhustas parlamentaarset erakonnapoliitikat ning 2017. aasta reform korrastas kohaliku omavalitsuse tasandit, siis täitevvõimuaparaat pole säärast korrastusprotsessi läbi teinud.

2017. aastal potsatas Eestile ootamatult sülle Euroopa Liidu eesistumise kohustus, Eesti riik tuli katsumusest auga välja ja seda peamiselt meie tippametnike toel, kes Jüri Ratase kogenematu esimese valitsuse oma õlgadel läbi eesistumise kandsid.

Tippametnikkond tõestas ennast selles katsumuses. "Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad," teatas toona ERR-i uudisteportaal. Tõi ka. Aga Euroopa Liidu eesistumine - nii mastaapne poliitikakujundamise festival kui see ka ühe väikeriigi jaoks polnud - hõlmas siiski väikest osa Eesti riigiaparaadist ning kestis piiratud aja. Keskvalitsus on eesistumise loorberitele puhkama jäänud. Eesti valitsemise koorem ei muutu lähikümnendil kergemaks ja sestap on ka keskvalitsusel vaja end vormi ajada. 

Rahandusministeeriumi kiituseks tuleb öelda, et kohalike omavalitsuste teenustega rahulolu puudutavaid näitajaid on võimalik vastavalt ülevaatlikult kodulehelt Minu omavalitsus elanikul järele vaadata. Viimane aeg oleks säärane keskkond teha ka valitsuse teenuste jaoks. Kui avaliku teenistuse aruande 77 leheküljest enamik keskendub teenistujate arvu ja palga küsimuse ülidetailsele lahkamisele, jätab see Eesti avalikust teenistusest paratamatult üsna napaka mulje.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.