ERR-i tellitud Kantar Emori oktoobrikuise uuringu järgi toetas Reformierakonda oktoobris 28 protsenti valijatest. Kuu varem oli neil toetajaid 29 protsenti. EKRE toetus kasvas 25 protsendile, mis aitas neil vahet Reformierakonnaga vähendada. Septembris oli EKRE toetus 23 protsenti. 25 protsenti toetust on EKRE-l olnud ka korra varem – juulis 2021.

Voog rääkis, et Eesti 200 tõus on selgelt tulnud sotside arvelt. "Sellise järelduse saab teha, sest teistel erakondadel reiting nii olulisel määral ei muutunud, kui Eesti 200-l ja sotsidel. Nende valijaskonnad ka kattuvad," ütles Voog.

Ta lisas, et Eesti 200-le tuleb kasuks ka Reformierakonna toetuse kahanemine.

Urmet Kook küsis Voogilt, kas Eesti 200 toetus kasvatas ka äsja toimunud üldkogu või uueks esimeheks valitud Lauri Hussari arvelt.

"See, et nad olid meediakajastustes esiplaanil. Samuti muutis sündmuse atraktiivsemaks uue juhi valimine," vastas Voog.

Indrek Kiisler lisas, et kui Hussarit ei oleks esimeheks valitud, siis meedias oleks kajastatud seda teemat vaid laupäeval, kui toimus üldkogu. "Kuna valiti Hussar, siis hoiti seda teemat üleval. See ei ole seotud Hussari isikuga, vaid lihtsalt asjaoluga, et on uus juht," sõnas Kiisler.

Rääkides sotsiaaldemokraatide toetusest, ütles Kiisler, et nad on paistnud silma segaste sõnumitega. Kiisler pakkus, et pööret võiks tuua Madis Kallase selge seisukohavõtt raiemahtude vähendamise teemal.

Kook märkis, et sotside suurim ämber on olnud hooldekodureform, mis oli peamine nende lubadus koalitsioonikõnelustel. "Tulemus on see, et sel teemal ei räägi mitte tervise- ja tööminister Peep Peterson, vaid räägib Reformierakonda kuuluv sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Sotsid ei ole suutnud ära kasutada oma põhilist poliitilist lubadust. Nad on kinkinud selle ära lihtsalt koalitsioonipartnerile. See näitab nende nõrkust," rääkis Kook.

Voog lisas, et sotse käsitletakse segaste sõnumite esitajatena ka energeetika teemal.

EKRE toetuse kohta ütles Voog, et see on kasvanud ka absoluutnumbrites.

Kook ütles, et rahvuspõhise andmestiku järgi on näha, et Keskerakonda toetab 39 protsenti muukeelseid valijaid, kunagi oli see protsent ligi 80. Samas on EKRE toetus muukeelsete seas 21 protsenti.

Voog tõdes, et EKRE on kasvatanud toetajaskonda muukeelsete valijate seas järjekindlalt ning neil on potentsiaali seda kasvatada kuni 29 protsendini.

Teiste erakondade seas on muukeelse valijate toetuse suhtes Voogi sõnul segane periood. "Üle 40 protsendi ei oska öelda, kellele nad annaksid valimistel hääle," lausus Voog.

Kiisler pakkus, et EKRE toetuse kasv on tingitud osaliselt ka sellest, et EKRE konkurendid tembeldavad EKRE-t Kremli erakonnaks. "Sellega on nad teinud endale karuteene," ütles Kiisler.

Voogi sõnul on olnud mõju ka EKRE kriitikal Euroopa Liidu suhtes.

Koogi sõnul võib aga EKRE jaoks probleemiks osutuda potentsiaalse toetuse realiseerimine valimisolukorras, sest neil lihtsalt ei ole kandidaate, kes oleks muukeelsele valijale atraktiivne.

Ta lisas, et tõenäoliselt saavad olema Ida-Virumaal tugevad kandidaadid nii sotsidel kui ka Keskerakonnal, juhul kui Katri Raik ja Yana Toom peaksid siiski otsustama seal kandideerida.

"Muukeelne valija lihtsalt ei leia EKRE nimekirjast inimest, kellele hääl anda," sõnas Kook.

Voog lisas, et valimissituatsioonis on valija pigem konservatiivne ja valib kandidaate, kes on talle juba tuttavad.

Rääkides Keskerakonna toetusest, nõustusid saates osalejad, et valimisvõidule see erakond ilmselt ei pretendeeri.

"Ilmselt nad ei saa ka teist kohta. Nad saavad omale samasuguse positsiooni tulevases riigikogus, nagu on praegu Isamaal, ehk nad saavad kaalukeeleks," kommenteeris Indrek Kiisler.

"Ma päris sellega nõus ei ole," oponeeris Kook.

Kook lisas veel, et Keskerakonna seis ei ole üldse hea ning nad võivad kaotada ka viimased eestikeelsed valijad.

Kiisler ütles, et keeruline küsimus on Keskerakonna jaoks ka põlvkondade vahetus.

Kuivõrd Reformierakond ja Keit Pentus-Rosimannus on olnud negatiivsete asjadega meediapildis, siis kui prokuratuur otsustab alustada tema suhtes kriminaalmenetlust, siis Urmet Koogi sõnul jääb negatiivne tähelepanu veel mõneks ajaks.

Voog seda nii traagiliselt ei näe. "Keit Pentus-Rosimannus ei ole erakonna liider. Ta ei ole niivõrd sümbolfiguur. See väga palju ei mõjuta," ütles Voog.