Väikese väina keskkonna halvenemisele on saarlased-muhulased püüdnud paljuski ka isiklike tähelepanekute põhjal aastaid tähelepanu juhtida.

"See on nii palju muutunud, et ma ei oska praegu väljendadagi, tükkis teine tamm. Kõik on muutunud, kõige suurema muutuse on see roog siia tekitanud, millega ei harju enam keegi," rääkis kutseline kalur Juhan Torn.

"Kuskil uuringutes jooksis läbi info, et Väikese väina hoiuala piires tuleb igal aastal 30-40 hektarit pilliroogu juurde," ütles Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso.

Veel eelmise sajandi lõpus, 1990. aastatel läkski juba tammiavade ehitamiseks lahti. Ümbersõidu jaoks mõeldud kaared tammi mõlemas otsas ongi sellest ajast. Siis aga jäid tööd pooleli.

Hiljuti Tallinna tehnikaülikooli aasta kestel läbi viidud uuring aga näitab üheselt, et väina keskkond tammi tõttu üha halveneb.

"Sellel tammil on arvestatav mõju lokaalsele merekeskkonnale. Ja kui kogu Eesti kokku võtta, siis on ta Eesti merealal kõige suurem keskkonnamõjuga hüdrotehniline objekt. Tammi mõju on näha nii vee füüsikalistes omadustes, vee keemilistes omadustes, settes kui ka elustikus. Ja meie soovitus on, et võiks leevendada avade tegemisega seda tammi mõju," selgitas tehnikaülikooli merefüüsika osakonna juhataja Taavi Liblik.

Viimane uuring oligi ajendiks, et keskkonnaministeerium hakkab tammiavasid lõpuks ka projekteerima.

"Praegusel hetkel on planeeritud keskkonnaministeeriumi eelarvesse 120 000 kuni 150 000 eurot väinatammi avade projekteerimiseks, millega saaks selle esimese olulise sammu ära teha, et üldse järgmisi samme saaks planeerida," rääkis keskkonnaminister Madis Kallas.

Minister ütles, et Euroopa keskkonnafondidest oleks võimalik tammiavade ehk merekeskkonna parendamiseks ka vahendeid taotleda.

"Eeldada on, et umbes kolm-neli miljonit eurot võiksid need kaks ava maksma minna. Sellises mahus projektitoetusi on Eestis sisuliselt igal aastal tehtud ja arvata, et nüüd järgmiste aastate jooksul ei peaks selliseid meetmeid avanema, mina sellesse ei usu. Arvan, et on võimalused olemas, aga esimene samm - projekteerimine tuleb ära teha," rääkis Kallas.