Kui palju on tammi õhuliini tõttu enam kui poole sajandi vältel linde hukka saanud, sellist statistikat pole olemas, aga neli aastat tagasi Eesti ornitoloogiaühingu tehtud uuring andis arvutusliku hinnangu.

"Kõige pessimistlikum arvutus näitas, et kuni 1000 lindu aastas võis seal hukkuda," ütles ornitoloogiaühingu looduskaitse peaspetsialist Veljo Volke.

Nüüd on liinil helkurid ja ka juhtmeid poole võrra vähem. Värskemat uuringut pole tehtud, aga hinnanguliselt on ka hukkunud ja vigastatud linde vähemaks jäänud.

Kui Elering lubas, et võtab selle õhuliini maha 2027. aastaks, siis nüüd on rõõmustavamad uudised nii lindudele kui ka ornitoloogidele.

"Tänu Euroopa taasterahastule me oleme saanud selle kolm aastat tuua ettepoole. 2024. aastaks peaks saama see projekt lõplikult tehtud ja sisuliselt (tuleb sinna) kaks uut merekaablit, mis peaks olema Saaremaa-Hiiumaa varustuskindluse jaoks hea. Ja kindlasti lindudele – kui seal ühtegi liini enam ei ole, siis seal peaks olema täiesti ohutu," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Üks esimestest, kes juba 2015. aastal hakkas selle õhuliini keskkonnaohtlikkusele tähelepanu juhtima, on kohalik elanik Heikki Hanso.

"Seda uudist ma tahaks kõigepealt väga kuulda asjaosaliste käest. See on väga liigutav. Ja appi, kui palju me oleme siin kurbust ja abitust tundnud, et seda teemat kajastada. Sellel raskel ajal see oleks äärmiselt ilus uudis," kommenteeris ta Eleringi teadet.

Nii ornitoloogidel kui ka Hansol on siiski soov, et üks liinimast võiks alles jääda, et see ümber ehitada piirkonna linnuvaatlustorniks.

"Ja sellest tornist ehitada ümber vahva linnuvaatlustorn või lihtsalt vaatetorn. Sinna, kus see meie vahva "Ö" maamärk on, saab auto jätta ja siis oleks laudadest tehtud laiu peale ja siia tornini väike matkarada," rääkis Hanso.

"Kui vald või kohalik kogukond meie poole pöördub, siis me kindlasti oleme valmis seda masti üle andma. Aga kindlasti Elering, kuna me oleme elektri- ja gaasiettevõte, selle mastiga kuidagi ise edasi askeldada ei taha," ütles Veskimägi.