Inseneribüroo Steiger märgib esmalt planeeritavate puuraukude asukohad ning novembri jooksul puurib kinnistul ehitusgeoloogiliste olude väljaselgitamiseks kolm 90 millimeetrise diameetriga puurauku sügavusega 25, 60 ja 80 meetrit, teatas ettevõte.

"Geoloogiliste tingimuste hea tundmine annab meile võimaluse olla planeerimistöös täpsem ja vähendada ehitusest tulenevaid riske, kui riik peaks 2024. aastal tegema põhimõttelise otsuse tuumaenergia kasuselevõtu toetuseks," selgitas tööde vajadust Fermi Energia rajamisprogrammi juht Teet Nurmeoja.

"Tegemist on eeluuringuga, mis annab vaid üldise teadmise potentsiaalse asukoha geoloogiast. Jaama rajamise otsust täna veel tehtud pole, seda saab teha alles pärast seda, kui on tehtud ka riiklikud põhjalikud uuringud koos sobiva asukoha väljaselgitamisega riigi eriplaneeringu käigus," lisas Nurmeoja.

Tuumaenergia töörühma vahearuande kohaselt võib Eesti saada tuumaelektrijaama 2035. aastal või isegi paar aasta varem. See aga eeldab valitsuse ja riigikogu heakskiitu 2024. aastal, mille riigijuhid saavad anda järgmisel aastal valmiva töörühma lõpparuande põhjal. Kuni neljast moodulreaktorist koosneva jaama koguvõimsus võiks olla 1200 megavatti.  

Fermi Energia on juba mitu aastat teinud ettevalmistusi tuumajaama ehitamiseks Eestisse.