Väikese moodulreaktoriga tuumajaama planeeriv Fermi Energia valis kolmest laekunud pakkumusest Eestisse rajamiseks sobivaimaks USA-Jaapani ühisettevõtte GE Hitachi moodulreaktori BWRX-300, mille esmaehitus läheb käima Kanadas. Ontario provintsi Toronto lähistele Darlingtoni tuumajaama rajatava reaktori projekteerimis- ja ehituskogemusele tuginedes saab järk-järgult alustada ka Eesti tuumajaama planeerimist, projekteerimist ja ehitust, teatas Fermi Energia.

Fermi Energia tehnoloogiavaliku kolmeks lõppvooru jõudnud tehnoloogiapakkujaks olid lisaks GE Hitachile veel Suurbritannia ettevõte Rolls-Royce ning Ameerika ettevõte NuScale.

"BWRX-300 on oma tööpõhimõttelt keevaveereaktor, mida kasutavad ja tunnevad hästi paljud Euroopa riigid, sealhulgas Soome ja Rootsi. Konkreetne reaktorimudel aga on meie põhjanaabrite tuumajaamades kasutatavatest palju väiksem, mis võimaldab nii suuremat ohutust ning väiksemat raha- ja ajakulu. Samas võimaldab siiski tugineda naabrite kogemusele ning pakkuda tarbijale soodsa ja stabiilse hinnaga puhast elektrit," märkis Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets.

 "Meil on au, et Fermi Energia valis meie väikese moodulreaktori tehnoloogia, et aidata Eestil täita oma energiajulgeoleku ja kliimaeesmärke," ütles GEH president Jay Wileman. "See tehnoloogiavalik kinnitab veelgi BWRX-300 kui juhtivat väikereaktori lahendust. Kasutades ainulaadset kombinatsiooni olemasolevast kütusest, tootmise lihtsustustest, tõestatud komponentidest ja juba litsentseeritud reaktoril põhinevast disainist, pakub BWRX-300 kulutõhusat null- heitkoguste tekitamine pika aja jooksul," ütles Wileman.

"Maailmas on arenduses kümneid uusi väikeseid moodulreaktoreid – igaüks neist kuidagi erinev. Osa arendajaid katsetavad eksootilisemate tehnoloogiatega, mille puhul võtab turuküpseks jõudmine veel palju aega, teised aga kasutavad läbiproovitud ja toimivaid ning ohutuid lahendusi. Eesti ei saa olla oma esimese tuumajaamaga liiga julge katsetaja. See seab ka hulga praktilisi kriteeriume tehnoloogia valikule, mis pärast põhjalikku kaalumist langes GE Hitachile," selgitas Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov.

Tuumaenergia saatus Eestis veel lahtine

Eestisse tuumajaama rajamiseks on vaja riigikogu otsust tuumaenergia võimaldamiseks Eestis ja riikliku eriplaneeringu algatamist jaamale sobiva asukoha leidmiseks ning tuumaenergia seadusandluse väljatöötamist. Vastust küsimusele, kas tuumajaam Eestisse sobib või mitte, otsib tuumaenergia töörühm. Töörühm esitab valitsusele lõppraporti selle aasta lõpuks.

Töörühma liige, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar, ütles, et ta Fermi Energia võimaliku tuumajaama valikut kommeteerida ei saa. "See valik meie töörühma veel ei puuduta. Kui on läbitud poliitilised diskussioonid ja tehtud otsus tuumajaama rajamise kohta, ja kui see otsus peaks olema soosiv, siis saab riik osalema selles debatis, millised reaktorid võiksid olla Eesti lubatud," sõnas Tatar.

"Tuumaenergia on valdkond, kus asjad hakkavad juhtuma, kui poliitilised otsused on sündinud. Ettevõtted võivad teha ettevalmistusi, valida reaktori tüüpe, aga seisukohti saab hakata kujundama, kui riigi poolt on ostus sündinud, et tuumaenergial on koht Eesti energiaportfellis," lausus Tatar.

Tatar ütles, et töörühma Fermi Energia kuidagi ei mõjuta. "Me püüame töörühmas kõikidele küsimused saada iseseisvalt vastused, mis muidugi ei tähenda, et kui Fermi Energia on kuskil midagi analüüsinud, siis me seda analüüsi huviga ei loeks," ütles Tatar.