Kuna piiriveekogud ja väiksemad veekogud jahutusvee jaoks ei sobi, jäävad väljapakutud asukohad rannikule.

"Piirkondade leidmisel lähtusime sellest, missugused kriteeriumid välistavad tuumajaama ja milliste mõjusid tuleb veel kaaluda. Tänu sellele joonistusid välja pigem piirkonnad, mis jäävad rannikualale. Enamik jääb Eesti põhjarannikule," rääkis rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood.

Seni on võimaliku tuumajaama asukohana läbi käinud näiteks Pärnumaa, Kaberneeme, Lääne-Harjumaa, Letipea, Aa ja Aidu.

Võimalikke asukohti jääb ka läände ja nagu ütleb Rood, siis "igale poole üle Eesti, kus on piisavalt jahutusvett". Täpsemaks ei soovi ta minna, sest asukohapõhised uuringud veel käivad.

Ruumianalüüsi alltöörühma lõpparuanne valmib märtsis. Terviklik tuumaenergia töörühma aruanne jõuab valituse kätte selle aasta lõpus.

Tuumaenergia töörühma koordinaator, keskkonnaministeeriumi nõunik Reelika Runnel ütles, et aasta lõpus valitsuse kätte jõudvas lõpparuandes on asukohti tõenäoliselt vähem: "Sellest 16-st jääb sõelale ikkagi vähem. See 16 ala selgitati välja praegu ruumianalüüsi vahearuande valmimise hetkeks. Töö veel käib."

Näiteks oodatakse kaitseministeeriumilt seisukohta.

"Kõik need esmaste kriteeriumide alusel sõelale jäänud asukohad vaadatakse veel üle sotsiaalmajanduslikust aspektist ja saadetakse näiteks ka kaitseministeeriumisse, kus need veel riigikaitseliste aspektide seisukohast üle vaadatakse," selgitas Runnel.

Lisaks asukohale toob alltöörühm ära ka kaks stsenaariumi, sõltuvalt sellest, missugust tehnoloogiat hakatakse kasutama. Neist üks on avatud, teine suletud jahutussüsteemiga. Avatud süsteeme saaks kavandada vahetumalt ranniku äärde, suletud jahutussüsteemiga jaamasid saab kavandada ka kaugemale.

"Avatud süsteemiga on vaja rohkem jahutusvett, samas on jällegi vaja vähem maa-ala. Suletud süsteemiga tuleb jahutus teha ära jaama territooriumil, mis tähendab suuremat maa-ala," rääkis Rood.

Runneli sõnul vaadatakse paralleelselt asukohtade kaardistamisega ka seda, missuguste seaduste väljatöötamist tuumaenergia kasutuselevõtt eeldab, kuidas võiks välja näha järelevalvet tegeva organi loomine ja missuguse haridusega ning kui palju spetsialiste Eesti vajaks.