Tõukeratas on massiliikur, kuni see on odav ja kättesaadav. Sõitmist üleliia ei kontrollita. Õnnetuste arv viimase kahe aasta jooksul on kasvanud seoses kergliikurite aktiivsema kasutusega, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Kevadest on oodata aga sõidukiiruse ja parkimise piiranguid olenevalt kohast või ajast. Otsustaja on kohalik omavalitsus.

"Oluline on see, et kohalikul omavalitsusel võiks olla õigus ka neid piiranguid kehtestada. Eelnõu on väljatöötamisel, ilmselt novembri lõpus läheb kooskõlastusringile ja siis saab detailide üle juba avalikult arutada," rääkis Sikkut.

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles, et loodetavasti jõuab praegune riigikogu koosseis liiklusseaduse muudatustega nii kaugele, et uued reeglid kevadest kehtima hakkavad.

"Hetkeseisuga tõesti seaduse järgi võivad need kergliikurid sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis. Tallinna hinnangul tuleks need alla tuua sõltuvalt piirkonnast 15 kuni 20 kilomeetrini tunnis. Jalakäija vahetus läheduses tuleks ka praegu liikuda jalakäija kiirusel. Siin oleks oluline ka nende tootjate poolsed vastavad arendused, et see seade ise ei võimaldakski näiteks jalgteel liikuda jalakäijast kordades kiiremini," rääkis Kiik.

Seade ei peaks laskma sõitu lõpetada, kui see pole pargitud selleks lubatud kohta. Praegu ei saa parkida näiteks vanalinnas või ohutussaartel, kiirus on piiratud koolide ja lasteaedade lähedal ja rahvarohketes kohtades.

"Teine teema, kus kindlasti ootan suuremat koostööd ja tegutsemist ka tootjatelt, on seotud just joobes juhtimise piiramisega ja mitmekesi sõitmise piiramisega," ütles Kiik.

Bolti avalike suhete juht Karin Kase ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ettevõte on omaalgatuslikult alandanud kiirust nädalavahetustel õhtuti terves Eestis. Kase sõnul peaks kõigile valdkonna ettevõtetele kehtima samad reeglid, aga samas tuleb regulatsiooniga olla ettevaatlik, et ei kaoks teenuse mõte ja tõukerataste kasutamine oleks inimestele endiselt mugav.