Hoiu-laenuühistute hoiustajate kindlustamise plaanis on palju lahtisi otsi

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu üldkoosolek.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu üldkoosolek. Autor/allikas: ERR

Rahandusministeeriumis küpsev eelnõu hoiu-laenuühistute tegevuse suurema kontrolli alla võtmiseks sisaldab ka plaani hakata tulevikus tagama nendesse raha paigutavate inimeste hoiuseid. Praegu pole selge, kuidas süsteem täpsemalt võiks välja näha, kuid eelnõu võiks kooskõlastusringile jõuda novembri jooksul.

Kui hoiu-laenuühistute (HLÜ) järelevalve tihendamisest on aastaid räägitud, siis neljapäeva hommikul ministeeriumist välja saadetud pressiteates on üks uus asi. Nimelt teatab selles värske rahandusminister Annely Akkermann, et HLÜ-dele võiks tulevikus rakenduda ka hoiuste kindlustamine.

Teates öeldakse lakooniliselt, et valmiva eelnõu kohaselt laieneb hoiu-laenuühistute hoiustele tagatisfondi kaitse. "Just nii, nagu see kehtib täna hoiustele pankades," ütleb pressiteates rahandusminister. Rohkem detaile plaanitud muudatuse kohta ei ole.

Tagatisfond on selleks, et Eesti krediidiasutustes raha hoidvad inimesed ei peaks kartma, et nad võiksid oma rahast ilma jääda, enamasti kuni 100 000 euro ulatuses. Asja eesmärk on tagada finantssektori stabiilsus, hoides ära pangajooksud ja võimaldades pankade klientidele meelerahu. Krediidiasutused teevad fondi sissemakseid ja see on vaadeldav teatava kindlustusena.

Kuidas täpselt võiksid hoiu-laenuühistud, mis ei ole krediidiasutused, tagatisfondi kaitse saada, ei ole selge. Eelnõuga rahandusministeeriumis tegelev finantsteenuste ekspert Thomas Auväärt ütleb, et ongi palju lahtist.

Suuremad HLÜ-d võiksid tema hinnangul üleüldse eelnõuga muutuda ühistupankadeks, mis tähendab, et nad peaksid taotlema pangalitsentsi, neile rakenduks automaatselt pankadele mõeldud järelevalve ja nad peaksid ka liituma tagatisfondiga. Näiteks varem on läbi käinud, et suure HLÜ piirid võiksid olla kaasatud kapitali viis miljonit eurot või kokku 3000 liiget, kuid need on veel lahtised.

Mis puudutab väiksemaid HLÜ-sid, siis nendega on keerukam. Auväärti sõnul võiks moodustada tagatisfondi juurde osafondi, kuhu väiksemad HLÜ-d hakkaksid sissemakseid tegema. Kui näiteks mõnel HLÜ-l jälle halvasti läheks, nagu hiljuti läks Eriali ja Eesti Arenguga, siis makstaks hoiustajatele sellest osafondist raha tagasi.

Kui osafondis piisavalt raha ei ole, siis saaks sinna raha sisse laenata kas tagatisfondist või riigilt. Hiljem tasutaks võlgnevus Aurväärti sõnul HLÜ-de jätkuvatest sissemaksetest. Sellise olukorra tekkel jääb küll lahtiseks, kas piisavalt suure tagatisfondi osafondi miinuse puhul oleksid teised HLÜ-d jätkuvalt huvitatud tegutsemisest ja teiste võlgade klaarimisest.

Kui HLÜ-desse paigutatud vara oleks tagatud, siis võib inimeste huvi HLÜ-desse raha paigutada kasvada. Auväärt rääkis, et regulatsiooni karmistamisest tulenevad suuremad kontrollikohustused peaksid selle riski maandama. Et ei tekiks olukorda, kus püramiidskeemid sektoris veelgi populaarsemaks muutuksid.

Kasvavad regulatsioonid ja ka näiteks sissemaksete kohustus toob HLÜ-dele kaasa ka lisakulutusi. Kas väiksemad neist oleks valmis ja võimelised neid kandma, ei ole ka selge. HLÜ-de tegevuse regulatsiooni karmistav eelnõu peaks rahandusministeeriumist välja jõudma novembri jooksul.

Auväärt on veel optimistlik, et piisavalt tahtes on eelnõu võimalik selle aasta sees kooskõlastada, valitsusel heaks kiita ja järgmise aasta alguses riigikogule saata. Riigikogu omakorda võiks eelnõu heakskiitmiseni jõuda juba veebruaris, enne valimisi.

Finantsinspektsioon ja tagatisfond ei soovinud enne eelnõu nägemata kommenteerida rahandusministeeriumi plaani tuua HLÜ-de hoiustajad tagatisfondi kaitse alla.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: