Tammerk Mihkelsonist ilmunud lugudest: küsimusi on rohkem kui vastuseid
Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk nentis neljapäeval Eesti suuremates päevalehtedes ilmunud riigikogu liiget Marko Mihkelsoni puudutavaid kajastusi kommenteerides, et need lood tekitavad rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid. Esikohale oleks neis kajastustes igal juhul tulnud seada laste huvid.
Postimees ja Eesti Päevaleht avaldasid neljapäeva õhtul paaritunnise vahega lood, milles teatasid, et riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) on pidanud politseile ütlusi andma lapseealisest kohatute piltide tegemise tõttu. Politsei järeldas, et fotode puhul ei olnud tegu lastepornoga ning menetlust ei alustatud, sest politsei kuritegu ei leidnud. Mihkelsoni sõnul on lugu seotud segamini peresuhete ja vaidlusega hooldusõiguse üle.
Tammerki sõnul on praegune kajastus mõnevõrra seebiooperlik ja tekitab küsimusi, kes pildistas, mis olukorras, kas pildid olid sellised, et neid poleks tohtinud olla. Ametlike uurijate arvates polnud fotod sellised, mille tegemise või omamise eest võinuks karistada. Samas on lehelugudes vihjed, et eetiliselt ei peeta kõnealuseid fotosid korrektseks. Tammerk tõi välja asjaolu, et ajakirjanike seas on teemast räägitud juba mõnda aega ning küsimus ajalehtede peatoimetajatele on, miks need lood ilmusid nüüd; mis muutus nüüd ajakriitiliseks, et enam oodata ei saanud. See Tammerki sõnul neist lugudest ei selgu.
Eetikanõunik peab küll tõsiseltvõetavaks Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemäe mainitud argumenti, et avalikkus peab poliitikute kohta teadma asju, mis teeb nad šantažeeritavaks. "Kui poliitikul on luukere moodi asi, siis sellest võib rääkida, aga miks nüüd ja kui tõsine see lugu on Mihkelsoni poliitilise karjääri ja rahvusvaheliste suhete kontekstis, siis seda nendest lugudest välja ei tule," selgitas Tammerk.
Kõige olulisem põhimõte, mis aga praegusel juhul lapsi puudutava teemakajastuse puhul oleks nagu kõrvale jäänud, on see, et tuleb mõelda laste huvidele, rõhutas Tammerk.
"(Ajakirjanik ) peab mõtlema sellele, kas laste huvid saavad kahjustatud või mitte. See on üldine ajakirjanduseetika reegel." Üldine põhimõte on, et hooldusõiguse vaidlusi vanemate vahel reeglina meedias ei kajastata. Ajakirjandus kajastab ainult siis, kui juhtumitel on mingi üldistusvõime, kui seal taga on mingi laiem probleem ning sel juhul tuleb osalised tuua sisse anonüümselt, ilma vanemate ja laste nimedeta. Sel juhul võib taoliste teemade avaldamine kõne alla tulla. "Võtta üks juhtum, kus selgelt taust on vanemate vaidlus lapse üle, tundub et nende lugude puhul on eelmainitud kaalutlused kõrvale jäänud. Konkreetsete laste huvid ei ole seatud esiplaanile. See on tõsine ajakirjanduseetiline küsimus nendes lugudes," ütles Tammerk.
Tammerki hinnangul ei tekita ilmunud lood tunnet, nagu me oleks teada saanud midagi, mis oleks kohtus justkui pooleli jäänud ning pigem toimub praegu meediakohus, mida aga ei peaks läbi viima. "Kas me siis tõepoolest ei usalda õigussüsteemi, uurijaid, kes seda juhtumit uurisid, ega seda otsust, mis tehti, et seda avalikuks ei kuuluta. Jääb ka ebaselgeks see, mille üle täpselt vaidlus käis," tõi Tammerk esile. Küll aga annab juhtumi avalikustamisele tema sõnul õigustamise punkti juurde see, et nüüd Marko Mihkelson oli sunnitud sõna võtma ja ta tegi seda.
"Kui poleks ka tema seisukohta siin juures, siis võiks küll öelda, et tegemist on nagu ühepoolse kättemaksuaktsiooniga, mida teatud tegelased korraldavad. Aga siiski ei saa neist lugudest ega hilisemast kommentaarist teada, kas nende sisu on selline, mis sunniks poliitikut avalikult uuesti ajakirjanduse veergudel menetlema pärast kohtu otsust," ütles Tammerk, rõhutades veel kord laste säästmise vajadust. "Ajakirjanduses peaks laste kajastamisel olema suur loosung alati seina peal ja mõttes, et laste huvid ennekõike ja siis vaatame muud asjad."
Neljapäeva õhtul Mihkelsoni sotsiaalmeedias ilmunud selgitust analüüsides leidis Tammerk, et kui poliitik juba avalduse tegi, siis võinuks ta minna sammu kaugemale ja öelda, kas ta tegi ise mingi vea. Sellest aga läheb Mihkelson oma avalduses mööda.
"Ta lihtsalt kirjeldab seda juhtumit kui kättemaksujuhtumit või kohtu mõjutamise võimalust. Aga inimlik pool, kas mina olen käitunud õigesti, jääb kajastamata, sest võib-olla ta ongi teinud asju, mille tõttu ta on sattunud selle supi sisse."
Tammerki hinnangul on nüüd keeruline öelda, mis Mihkelsonist ja tema poliitikukarjäärist edasi saab. "Fakt on see, et tal on väga keeruline jätkata selles staatuses, kus ta praegu on lihtsalt tänu sellele, et ta on sellise supi sisse sattunud. Kui palju on seal tema enda süülist või halba tegevust, mida ta oleks pidanud kindlasti ära hoidma, on praegu meil väga raske öelda, teadmata, veel kord, mis on selle asja täpne sisu."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass