Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, EKRE aseesimees Mart Helme esitas 18. oktoobril prokuratuurile kuriteokaebuse, milles kahtlustab toimingupiirangu rikkumist seoses Pentus-Rosimannuse esitamisega Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks. EKRE kuriteoteadet aitas koostada advokaadibüroo LEXTAL.

Prokuratuur teatas reede pärastlõunal, et neile esitatud ja kättesaadavatest materjalidest ei ilmnenud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada Pentus-Rosimannuse poolt otsuse sisulist suunamist tema nimetamisel Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks. Seetõttu tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata, leidis prokuratuur.

Riigiprokuröri Laura Aiaotsa sõnul on reguleeritud, et Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitab küll rahandusminister, kuid kandidaadi leidmise protsess on reguleerimata.

"Korruptsioonivastase erikomisjoni istungitel poliitikute ja ametnike poolt antud selgituste kohaselt ei olnud kandidaadi leidmine rahandusministri ülesanne, vaid eelkõige erakonnajuhtide omavahelise kokkuleppe küsimus ehk poliitiline otsus. Reaalselt täitis rahandusministeerium kandidaadi leidmisel seega formaalset rolli, vastutades vajalike dokumentide ja valitsuse korralduse ettevalmistamise eest. Kuriteokaebuses esitatud informatsiooni hinnates Keit Pentus-Rosimannus seda protsessi sisuliselt ei suunanud, sest otsuse kandidaadi leidmiseks oli peaminister teinud sõltumata rahandusministri tegevusest," ütles prokurör.

Prokuratuuri teatel ei ole kuriteokaebuses ka tõendeid, et rahandusminister oleks suunanud kandidaadi esitamisele eelnenud kandidaadi leidmise poliitilist protsessi, sest mitmete juhtivpoliitikute selgituste kohaselt pakkus kandidatuuri välja peaminister. Samuti viibis rahandusminister kandidaadi valitsusele esitamise ajal välislähetuses ja teda asendas maaeluminister – ehk Keit Pentus-Rosimannus ei osalenud enda kandidatuuri kinnitamises.

"Kriminaalmenetlus riivab inimeste põhiõigusi äärmiselt intensiivselt. Seetõttu on kriminaalmenetlus äärmuslik vahend ja seda ei saa alustada olukorras, kus tuleks kriminaalmenetluse käigus alles hakata otsima kriminaalmenetluse alust. Toimingupiirangu rikkumise uurimiseks saab alustada kriminaalmenetlust, kui on alust arvata, et ametnik on oma ametialase tegevusega osalenud enda või endaga seotud isikute suhtes otsuste tegemises või suunamises, aga praegusel juhul oli see otsus tehtud ametniku tegevusest sõltumata. Kandideerimisprotsessis kandideerimiseks vajaliku dokumendi või CV koostamine ei ole käsitletavad toimingupiirangu rikkumisena," lisas Aiaots.

Kuriteokaebuse lahendamisel lähtub prokuratuur seadusest ja saab anda hinnangu, kas olemasoleva informatsiooni põhjal on alus kriminaalmenetlust alustada või mitte. Kui kirjeldatud tegevus ei vasta karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule, siis kriminaalmenetlust alustada ei saa, lisati selgituses.

Rosimannus teatas sotsiaalmeedias, et prokuratuur andis teist korda teada, et ühtegi seadust, reeglit ega pügalat tema kandidaadiks nimetamisel ei rikutud.

"Tegu oli algusest peale vanade vihaste vastaste poliitilise rünnakuga, millel puudus juriidilises mõttes alus. Aga Eesti on õigusriik," märkis ta.

Mart Helme esitatud 21-leheküljelise ja detailselt kogu protsessi, sh ametnike kirjavahetust kirjeldava kuriteokaebuse kohaselt on põhjust kahtlustada, et Pentus-Rosimannus korraldas ja suunas kontrollikoja liikme nimetamise protsessi ettevalmistamist rahandusministeeriumis ning selle valitsusse viimist ajal, mil tal oli endal isiklik majanduslik huvi selle ametikoha suhtes.

26. oktoobril kommenteeris Pentus-Rosimannus ise Helme esitatud kuriteokaebust.

Eesti uueks liikmekandidaadiks Euroopa Kontrollikotta esitatud Keit Pentus-Rosimannuse kuulamine Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjonis peaks toimuma 8. novembril. Juhan Partsi ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõpeb 1. jaanuaril 2023.