Valitsuse teadusnõukoja leping lõppeb aasta lõpus, tulevik ebaselge

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 2020. aasta märtsis kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuse jaoks ekspertinfot ning esitab oma seisukohad. Toona eelkõige koroonaviiruse leviku tõttu ellu kutsutud komisjoni leping lõppeb riigikantseleiga selle aasta lõpus.

Siiani käivad nõukoja liikmed koos iga teine esmaspäev ja analüüsivad ning koguvad infot küsimuste kohta, millega näiteks sotsiaalministeerium või terviseamet nende poole pöördunud on. Viimati nõustas teadusnõukoda terviseametit sel teemal, kas PCR-testimist koomale tõmmata ka riskirühmade seas ja keskenduda valimipõhisele testimisele, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

"Eks see on selline Covidi-kriisist või siis sellest pandeemiast väljumise kursil tehtav otsus ja sellised deeskaleerimise otsused paratamatult on raskemad. Siin teadusnõukoda kindlasti oli meile toeks, aidates anda seda lisakindlust, et tegemist on õige otsusega," selgitas Härma.

Härma räägib, et Covidi-kriisi lahendamine ja pandeemiaga seotud küsimused ongi peamised teemad, millele terviseamet nõukojalt teaduslikku sisendit küsib. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ütles, et Covidi-kriisi meeskond, kuhu kuulub ka teadusnõukoda, kohtub ka praegu iga nädal ning tööd on teadusnõukoja liikmetel omajagu.

"Monitoorime Covidi seisu Eestis, teadusnõukoja poolt tuleb teadusülevaade, tulevad olukorra ülevaated, mis on siis globaalsed, millised seisud on, millised tüved maailmas ringi liiguvad, mis tegelikult on ka Eestit ohustamas ning ääretult oluliseks pean mina eksperthinnanguid," selgitas Alasepp.

"Töötada koos teadlastega, kes on pühendunud, kes tegelikult reageerivad väga kiiresti ka meil igapäevases elus võimalike situatsioonidega, et ükskõik, kas need on praegu seotud olnud tervishoiualase hädaolukorra ohuga või näiteks testimise muudatustega, siis see teadlaste kõrvalhinnang on ikkagi kulda väärt."

Nii Härma kui Alasepp ütlesid, et teadusnõukoja roll ühiskonnas ka üldisemalt on oluline, sest annab lisakindluse, et tehtavad otsused seoses koroonaviirusega on põhjalikud, argumenteeritud ja targad. Kuigi praegu pole lõpliku otsus, kas teadusnõukoda uuel aastal samamoodi jätkab või kas üldse jätkab, siis eelkõnelejad arvavad, et teadusnõukoda ja sinna kuuluvaid eksperte on vaja ka pärast aastanumbri vahetumist.

"Ma arvan, et me sellest pandeemiast väljume veel mõnda aega, ma arvan, et vähemalt kevadeni tuleb siin erinevaid deeskaleerimise samme teha, nii et siin saabki nüüd valitsus öelda, kui suureks toeks teadusnõukoda neile on. Meie jaoks on ta kindlasti toeks, nii et mina ütleksin jah," ütles Härma.

Alasepp lisas: "Meie ettepanek on küll olnud, nagu meie ministeeriumis, et me soovime nendega jätkata. Ma detailidesse päris laskuda ei saa, sest me ei ole ka teadusnõukoja kõikide liikmetega rääkinud põhimõttest, aga et meie vajaksime neid, Eesti rahvas vajab neid, et see on nagu väga oluline tänases olukorras."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: