Madis Kallas: Eesti suhtes puudub tugev surve keskkonnaküsimustes

Madis Kallas
Madis Kallas Autor/allikas: Riigikantselei

Pühapäeval algavale ÜRO kliimamuutuse konverentsile Kairos läheb Eesti sõnumiga, et energiakriisi tingimuses fossiilenergia kasuks tehtud otsused saavad olla ajutised, ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Eesti peamised ootused COP27 kliimamuutuse konverentsil on seotud Euroopa Liidu ootustega, et Ukrainas toimuva sõja ja Euroopa energiakriisi taustal ei unustataks kliimaeesmärkide täitmist, ütles Kallas ERR-ile.

Tema sõnul on ühiskonnas üleval hirm, et kliimaeesmärkidest võidakse taganeda, kuid põhjust selleks siiski pole. "COP27 peaks kinnitama COP26 fookust, seda tuleb hoida," märkis Kallas. Tema sõnul on Euroopal oluline leida partnereid teiste riikide hulgas, nagu näiteks arengumaadest.

Kallase sõnul on jätkuvalt pildil ka vaesemate riikide toetamine, ka see ei tohi kriiside tingimuses lõppeda. "Kliimateema on riigipiiride ülene. Tuleb aidata vaesematel riikidel kliimaprojekte realiseerida. Ka Eesti jätkab vaesemate riikide toetamist, nagu on ta seda seni teinud," sõnas Kallas.

Kuna ka Eestis on mitmed soojatootjad läinud sel talvel gaasiga kütmiselt üle põlevkiviõlile ja saanud selleks erandkorras keskkonnaloa, on energiakriisi mõjud märgatavad ka Eestis. Kallase sõnul saab fossiilkütuste täiendav kasutamine Eestis olla ainult ajutine. "Hetkel räägime ühest kütteperioodist. Sealt edasi jälgime arenguid, nagu sõda ja küttehind, ja siis vaatame edasi," sõnas Kallas.

Eesti eeskujudeks kliimamuutusega võitlemisel nimetas Kallas Skandinaaviat ja Lääne-Euroopat. "Peamiselt räägime siin Euroopa riikidest, kes on kliimaambitsioonikad. Pole ühtegi konkreetset riiki välja tuua, sest kõigil on oma teekond, aga eri riikidest saame kokku Eestile sobiva mudeli," sõnas Kallas.

Minister märkis, et Soome keskkonna- ja kliimamuutuse ministri Maria Ohisaloga kohtudes tulid kõne alla kahe riigi viimase aja valupunktid, nagu raiemahud ja elurikkus. Samas märkis minister, et Eestit väga tugevasti kliima teemadel ei survestata.

"See on meie ametnike ja diplomaatide töö, et tuua need teemad ja kriitika ka ministrite tasemele, et saaksime probleemidele lahendusi otsida või neid vaigistada," sõnas Kallas.

Pühapäeval Egiptuses algavale rahvusvahelisele kliimatippkohtumisele koguneb enam kui 30 000 delegaati, sealhulgas esindajaid umbes 200 riigist. Mereäärses kuurortlinnas Sharm el-Sheikhis hakatakse arutama, kuidas kliimamuutust aeglustada ja aidata neid, kes juba tunnevad kliimamuutuse mõjusid.

Üheks tippkohtumise teemaks on küsimus, et kui riigid tegelevad Venemaa sissetungi tagajärgedega, nagu toiduainete ja kütusehindade tõus ja takerduv majanduskasv, siis kas nad tegutsevad piisavalt kiiresti, et vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: