Riisalo sõnul on perehüvitiste tõstmise eelnõuga seonduvad vaidlused tänaseks peetud ja jäme ots on nüüd riigikogu käes. "See, mis jõudis riigikogusse, on see, milles on kokku lepitud. Kui tuleb mõte midagi muuta, siis peavad sellega nõus olema koalitsioonipartnerid," ütles Riisalo.

"Eelnõusse jõudnu pole Isamaa ideaal, aga meil on koalitsioonivalitsus ja tuli teha kompromisse," märkis Danilson-Järg. Näiteks soovis Isamaa, et hüvitis oleks suurem ja seda makstaks 19 eluaastani.

Riisalo sõnul on kõik selle poolt, et laste- ja peretoetusi kaasajastatakse ja selle käigus ka suurendatakse, aga asi on alati viisis. "Poliitika on kompromisside kunst ja põhiosas on need toetused läbi räägitud. See on ülimalt keeruline seadus ja sotsiaalkomisjonil ja riigikogul on palju muudatusettepanekuid. Siseministeerium tahab tuua sisse muudatuse, mis tõukub meedias kajastust leidnud loost, kus väikelaps suri ja ema jäi järsku sissetulekuta. Muudatusettepaneku järgi makstaks täiendavalt 30 päeva jooksul emale ja isale vanemahüvitist edasi ja neile on tagatud ravikindlustus," rääkis Riisalo. "Veel on ka rahvaalgatuse petitsioon, kus on 8000 allkirja, ja kui tahame teha head poliitikat, tuleb kuulata, mida rahvas räägib," lisas ta.

Riisalo sõnul hakkab ebavõrdsust looma lasterikka pere toetuse indekseerimine. "Üksikvanemaga peres on lasterikkaga perega võrreldes vaesusrisk suurem. Me peame mõtlema, miks me neid seadusi teeme. Perehüvitiste seaduse puhul räägime lastekasvatamise toetamisest, mitte kinni maksmisest. Sündide arvu suurendamisel oleme probleemi ees, sest fertiilses eas naiste arv on lohus. On hirm, et esimese ja teise lapse sündi lükatakse edasi ja nii jäävad sündimata ka kolmandad lapsed," sõnas Riisalo.

Danilson-Järg märkis, et 2017. aastast makstav lasterikka pere toetus on lahendanud lasterikaste perede vaesusriski ja on ka sündimust toetanud. "Esimesel aastal sündis lausa 600 last rohkem kui varem. Sinna järgnes ka neljandate laste sünd, sest toetus on olnud piisav, et majanduslikku koormat leevendada," rääkis Danilson-Järg.

"Rahva järelkasvust pool tuleb lasterikastest peredest. Kui räägime eesti rahva ja keele ja kultuuri kestvusest, siis sealt see tuleb," sõnas ta. Justiitsminister märkis, et lasterikaste perede toetamine on välja toodud ka põhiseaduses, mis näeb ette, et riik peab hoolitsema just lasterikaste perede eest.

Riisalo märkis, et aastatel 2020 ja 2021 vähenes kolmandate laste sündide arv, seega on oluline, et sünniksid esimesed ja teised, et jõutaks ka kolmandateni. "Mina eelistaksin lastetoetuste indekseerimist, see oleks ühiskonnas õiglasemalt tajutud. Oluline on ka keskkond: lastehoid, erivajadustega lapsed, teenused. Aspekte mida jälgida, on rohkem," selgitas Riisalo. "Me võtame nii pikalt toetada lasterikkaid peresid, et lapsed jõuavad toetuseperioodil ka magistri- ja doktorikraadi ära teha, ja ema realiseeribki ennast emana, mis on täiesti aktsepteeritav, aga riik ei tohiks neid sellele nügida, sest töötegijatest on puudus. Mina toetan meetmeid, mis aitaksid töö- ja pereelu ühildada," rääkis Riisalo.

Riisalo sõnul keegi ei vaidle, et lasterikaste perede toetamine on oluline, kuid kui minna numbrite juurde, siis üksikvanema vaesusrisk on neli korda kõrgem kui lasterikkal perel, samale tasemele jääb oma vaesusriskiga ka kahe vanemaga tavaline pere. "Kuiv statistika räägib sellest, et meil pole ebavõrdses olukorras ja vaesusriskis lasterikas pere. Kui vaatame kulutusi, mis toetustele juurde läheb, siis kolme- kuni kuuelapseliste toetustele läheb riigil 84,5 miljonit ja üksikvanema toetuse kulu maksab 7,4 miljonit eurot. Eestis on 14 protsenti lasterikkad pered ja ülejäänud on ühe ja kahe lapsega pered, aga kulu neile on lasterikaste perede poole kaldus," rääkis Riisalo. "Teeme täna poliitilisi valikuid, aga tarvis oleks teha sisulisi valikuid, et sünniksid ka esimeesed ja teised lapsed. See on tee, mida tasuks kaaluda ja mõelda," märkis Riisalo.

Ta sõnas ka, et Eestis on suur hulk lapsi, kes elavad lahus vanematega, aga riigi elatisabi 100 eurot on elule jalgu jäänud. "Võrdsust looks rohkem, kui indekseerida lastetoetus, mitte lasterikka pere toetus, sest see aitaks kõiki. Pikka aega on lahendamata ka probleem, et lapsepuhkuselt naasnud vanem saab järgmisel aastal haigushüvitist miinimumpalga järgi. See meede maksaks rahaliselt 4,5 miljonit ehk poleks üldse mitte kallis," sõnas Riisalo.

Danilson-Järg rõhutas, et just suurem toetus lasterikkale perele vähendab ebavõrdsust. "Kui neid peresid täiendavalt toetada, siis tekivad ka nendes peredes täiendavad võimalused. Ka mina leian, et tuleb lastega pered vaesusriskist välja tuua. Meie toetusel on ka demograafiline eesmärk ehk toetada sündimust. Lasterikka pere puhul takistavad sündimust just majanduslikud põhjused, pooled emadest-isadest sooviks kolmelapselist peret," rääkis Danilson-Järg.

"Me soovime, et Eesti kestaks, sest kellele me teeme neid investeeringuid – neljarealised maanteed ja riigikaitse. Me ei tegele ainult majandusliku ebavõrdusega, vaid väärtustame ka lasterikkust," lisas Danilson-Järg.

Justiitsminister ei saa nõustuda, et hoopis lastetoetust tuleks indekseerida. "Kui lasterikaste perede meede jääb poliitiliste kauplemise objektiks ja pole indekseeritud, siis see jääb ajale jalgu, nagu ta viimase viie aasta jooksul on jäänud. Vanematel peab olema tuleviku osas kindlus," sõnas ta.