Väikelaste põetamisel nappi hüvitist saavatele vanematele terendab lootus
Lastekaitse liit tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et tagada väikelaste vanemate võrdsem kohtlemine. Seadusemuudatusele on toetust väljendanud nii Reformierakond kui ka Isamaa, sotsiaaldemokraadid on varem sarnase sisuga eelnõu esitanud.
Lastekaitse liidu hinnangul on vaja muuta vanemahüvitisejärgne haigus- ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Liidu lapse õiguste programmi koordinaatori Helika Saare sõnul on teema üleval olnud juba 16 aastat.
"Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes arvesse eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on nii-öelda töötasu alammäär. See tähendab, et lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt. Seda võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi," lausus Saar.
Mullu oli hüvitise alammäär 19,47 eurot, aga kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise järgi, oleks naistel päevamääraks 37 ja meestel 47 eurot. Kokkuvõttes puudutab see umbes 11 000 lapsevanemat ning eriti suure surve all on üksikvanematega pered, kellel on väga keeruline haige lapse kõrvalt tööle minna.
Hiljuti oli seadusemuudatuse teema arutlusel ka riigikogu sotsiaalkomisjonis ja edasine sõltub Saare sõnul juba poliitilisest tahtest. "Kui on tahe, siis leitakse ka ressursid, sest tegelikult haigekassa ütleb, et raha loomulikult ei ole," rääkis Saar.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et lastekaitse liidu pöördumine on väga põhjendatud ja tõi välja ka muudatuse maksumuse.
"See meede minu parima teadmise juures maksab umbes 4,5 miljonit eurot ja see tähendab ravikindlustusseaduse põhimõttelist muutmist," ütles Riisalo.
"Seda on võimalik teha nüüd järgmise eelarveprotsessi aruteludes ja siis ka järgmise poole aasta jooksul eelnõud ette valmistades, sügisel septembris eelarveprotsessis kokkuleppele jõudmise korral saab ka muudatuse kiiresti ära. Teoreetiliselt oleks võimalik 2024. aasta 1. jaanuarist sellist muudatust rakendada," selgitas minister.
Praegu on oma toetust sellele seadusmuudatusele väljendanud nii Reformierakond kui ka Isamaa. "Ma usun, et see muudatus, mis toetab kõiki lapsevanemaid, kes on sarnases olukorras, sõltumata pere tüübist, laste arvust perekonnas, vanemate sotsiaalsest staatusest igal juhul on hea meede, mis leiab toetust kõikide erakondade poolt," lausus Riisalo.
Sotsiaaldemokraadid algatasid 2021. aasta märtsis samasisulise eelnõu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi