Saksamaa kantsleri visiit Hiinasse on nagu jalutuskäik miiniväljal
Saksamaa kantsler Olaf Scholzi visiit Hiinasse on nagu jalutuskäik miiniväljal, tõdevad vaatlejad. Üldine vaade visiidile on ka Saksamaal kriitiline.
Scholz on alates 2019. aastast esimene Euroopa Liidu riigijuht, kes Hiinasse ametlikule visiidile läheb. Tema enda valitsuses ei ole üksmeelt, kuidas peaks Pekingiga suhtlema.
Scholz on pidanud oma otsust mitmel pool põhjendama. Ajalehes Frankfurter Allgemeine tõi ta välja mitu punkti, miks ta otsustas sõita. Vaatlejate hinnangul näitavad aga need punktid just eriti selgelt, miks oleks olnud targem koju jääda.
Scholz kirjutas näiteks, et president Xi Jinpingi Hiina on teistsugune riik kui viis või kümme aastat tagasi. Sellega võib analüütikute sõnul nõus olla, kuna Hiinast on saanud totalitaarne diktatuur, mis on agressiivne kõigi suhtes, keda ta oma vaenlaseks peab.
Scholzil on kaasas ka äridelegatsioon. See on palju väiksem kui tavaliselt, aga sellegipoolest sarnaneb ta selles asjas liialt Angela Merkeli ajastule, mil nähti Hiinas eelkõige strateegilist partnerit ja suurendati ohtlikult Saksamaa majanduslikku sõltuvust Hiinast.
Scholzil on kaasas auto- ja keemiatööstuse esindajad, kes on teinud viimastel kuudel suuri investeeringuid Hiinasse. Nagu näitab kogemus Venemaaga, ei ole see mitte lihtsalt ettevõtjate eraasi, vaid riikliku julgeoleku küsimus.
Ka ettevõtjate enda seast kostab kriitikat, kuna Peking ei kõhkle välismaistele ettevõtjatele survet avaldamast ning kasutab majandust ära oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
ARD värske küsitlus näitab, et 49 protsenti sakslastest peab vajalikuks vähendada majanduslikku koostööd Hiinaga. Scholz ei näe selles ilmselgelt midagi halba, sest vaatamata mitme ministeeriumi hoiatusele kiitis valitsus alles eelmisel nädalal heaks tehingu, mille käigus läheb veerand ülitähtsast Hamburgi sadamast Hiina riigiettevõtte omandisse.
ZDF märgib mürgiselt, et Saksamaa kantsler käitub nagu vasall, kes kiirustab kohe pärast kommunistlikku partei kongressi ja imperaator Xi kroonimist kohale oma austust avaldama ning viib kingituseks kaasa Euroopa suuruselt kolmanda sadama.
Scholzil ei ole Hiina suhtes selget plaani ja ta annab Pekingile täiesti vale signaali, seetõttu oleks tal olnud õigem koju jääda, märgivad vaatlejad.
Deutsche Welle ajakirjanik Mattias von Hein kirjutas, et tõenäoliselt ei ole ükski Saksamaa kantsler sõitnud Hiinasse nii keerulistes tingimustes kui Scholz. Ta võrdles Scholzi visiiti väljasõiduga miiniväljale. Muuhulgas tõstis ta esile USA ja Hiina omavahelise rivaliteedi: Berliin peab laveerima olukorras, kus ühel pool on tähtis partner julgeoleku ja väärtuste mõttes, teisel pool aga kõige tähtsam kaubanduspartner.
Von Heini sõnul ei ole Saksamaa enam suhetes Hiinaga nii naiivne kui varem, aga samas on ka ebaselge, missugune on siis uus strateegia. Tema sõnul on Saksamaa juhid ilmselt mõistnud, et vaja on tarneahelaid ja turge mitmekesistada, otsida uusi partnereid, loobumata seejures Hiinast.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles G7 välisministrite kohtumise teemasid tutvustades, et Xi Jingpingi ainuvõimu äsjase kindlustamise järel tuleb olla realistlik.
"Räägime täna ka Hiinast selle vaatega, et me peame vältima vigu, mida tegime Venemaa suhtes minevikus. Jaapan G7 riigina on välja toonud kui oluline on see, et me saame aru kui palju Hiina on muutunud paari viimase aasta jooksul. Nad pole ainult partnerid rahvusvahelistes küsimustes, vaid ka meie rivaal, mis puudutab arusaama maailmast," sõnas Baerbock
Scholz ise on lubanud tõstatada Xiga kohtudes inimõiguste küsimused, aga seda tegi ju ka Angela Merkel minevikus.