Kadunud nooreks võib pidada seitsmelapselises peres kõige nooremana sündinud Grete Talvikut, kelle lapsepõlv ei olnud just roosiline. Tema isa oli alkohoolik, füüsilist tööd tegev ema kogu aeg tööl ning koju tulles alati väsinud. Talviku eest hoolitsesid peamiselt vanemad õed-vennad ja mingi ajani tunduski talle see kõik normaalne elu olevat.

"Siis, kui jõudis kätte kool, siis jõudis kohale reaalsus, et tegelikult ei ole ju nii. Mind võeti kui mingit autsaiderit kuskilt. Ja siis sealt hakkas kogu see mõnitamine pihta. Ja kuna mul on nii palju vanemaid õdesid ja vendi, kes käisid seal koolis, siis neil oli mingi oma mentaliteet ja mind võeti kui kellegi õde. Et sina isiksusena ei loe," räägib Talvik, et koolikiusamine algas üsna varakult. "Vaadatakse otsa, et sa oled ju mingi selline."

Ka 24-aastane endine jõuguliider Raivo Rampe tunnistab, et kiusamist oli tema lapsepõlves palju. "Mind kiusati väga, kuna ma olin alla keskmise arvestuse perest. Ütleme nii, et mul polnud pesemistingimusi, mul polnud vetsu. Mul ei olnud mitte midagi. Põhimõtteliselt null. Ja kui sa lähed kooli ja saadakse teada, siis sa saad täie rauaga," meenutab Rampe ja lisab, et enne, kui temast endast sai vägivallatseja ise, tuli läbida veel periood, kus ta end lõikus ning püüdis korduvalt endalt ka elu võtta.

Vägivaldset käitumist õppis Rampe isalt: "Meile ei öeldud, et ära tee või et sa oled mingi jamaga hakkama saanud, et räägime sellest, miks sa seda teed. Midagi sellist ei olnud. Tuled tuppa, vaatab sulle otsa ja said paugu vastu hambaid."

Kadunud noor on ka Argo Siimann, kes koos oma vanaemaga pisikeses Tsiistre külas elab. Buss käib Siimanni kodukülast kolm korda päevas ning paraku on nende kellaajad sellised, et õigeks ajaks tööle ja tagasi ei jõuaks kuidagi. Autojuhiluba on noormees püüdnud saada, kuid kaitseväes tekkinud ja süvenema hakanud depressiooni diagnoos on muutnud selle keeruliseks.

"Haavatavate noorte puhul ma võiks öelda, et neil on elus olnud mingi traumaatiline kogemus. See võib olla koolikiusamine, õigusrikkumistaust, see võib olla noor, kelle perekonna või sotsiaalne taust ei ole toetanud seda, et ta saaks lendu minna pesast. On olnud ka neid, kel on olnud töökohal väga halvad kogemused ja sealt on tekkinud mingi enesekindluse langus," räägib sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.

Illisoni sõnul iseloomustab haavatavaid noori see, et tavaliselt tuleb nende puhul tegeleda mitme mure lahendamisega. Samas tuleb välja, et hetkel valmistab kõige enam muret just noorte vaimne tervis.

Julgustust kadunud noortele jagatakse noortegarantii programmi kaudu. Selle 2018. aastast kohalikele omavalitsustele suunatud programmiga liitumine on vabatahtlik. Mõte on selles, et riik annab raha ja omavalitsus leiab ise parima viisi hätta sattunud noori aidata. Lõuna-Eestis pakub omavalitsustele selle programmi raames tuge Johannes Mihkelsoni Keskus, kust saavad  abi nii Siimann kui ka Talvik.