Euroopa riikide võlakoormus tõotab veelgi tõusta

Raha.
Raha. Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Pandeemia tõttu hüppeliselt kasvanud Euroopa riikide võlakoormus võib energiakriisi tõttu veelgi suureneda. Kahe järjestikuse kriisi mõjul kahaneb Euroopa valitsuste mänguruum eelarvete tegemisel.

Euroopa Liidu riikide riigivõlg suurenes 2020. aastal protsendina SKP-st kokku üle 10 protsendi. Eesti puhul suurenes sama näitaja kaks korda: üheksalt protsendilt 19 protsendile.

"Kui me vaatame riigivõla arenguid üldse pikemal ajaperioodil näiteks Lääne-Euroopas alates 1960. aastatest, siis paistab silma selline seaduspära, et iga järgnev kriis tõstab võlataseme suhtena SKP-sse taas uutesse kõrgustesse. Seda me ka nägime 2020. aastal koroonakriisi ajal," tõdes Eesti Panga ökonomist Katri Urke.

Sinna lisanduv praegune laenude kallinemine tähendab, et alanud kriisis on riikidel eelarveid keeruline koostada, märkis Urke.

"Mis võiks muidu olla võimalik anda majanduse toetamiseks, kulutatakse võla teenindamiseks," ütles ökonomist.

Samas vähendab SKP kiire tõus riigivõla suhtelist suurust võrrelduna SKP-ga. Eestis näiteks oli riigivõlg teise kvartali lõpuks 16,7 protsenti. Samamoodi on Euroopa Liidu riikides kokku see suhe langenud eelmise aasta 91 protsendilt 87 protsendi peale.

Siiski ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et sellest ainuüksi ei saa järeldada, et kindlus oleks kasvanud. Langus on olnud marginaalne ning energiakriis sunnib riike kulutusi suurendama.

"Näiteks eelmise aasta sügisest kuni selle aasta sügiseni on Saksamaa energiakriisi kompenseerimiseks nii majapidamistele kui ka ettevõtetele teinud otsuse toetada neid rohkem kui 260 miljardi euroga, mis on nende SKP-st 7,4 protsenti. Kui sinna kõrvale panna Eesti, siis Eestis on praeguste toetuste osakaal vaid 0,5 protsenti SKP-st, Lätis veidi üle kolme protsendi, Leedus üle kuue protsendi. Riigiti on see väga erinev," rääkis Mertsina.

Mertsina tõdeb, et kui tõenäoliselt uuel aastal mõne Euroopa riigi majandus läheb langusesse, tekib vajadus juurde laenata. Seega rõhutab Mertsina, et Euroopas on vaja plaani, kuidas tasapisi riigivõlgade kasvu ohjeldada. Ettepanekud, kuidas seda teha, avaldab Euroopa Komisjon kolmapäeval.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: