Lavly Perling: sügavast kriisist võib päästa vaid kokkuhoid

Valimiste eel on valitsuserakondi haaranud ahvatlus eelarve kaudu hääli püüda ning kõigile kõike lubada. Sellisel raiskamispoliitikal on pikaajaline hävitav mõju Eesti majanduse jätkusuutlikkusele ning elanike heaolule, kirjutab Lavly Perling.
Uudised majanduslangusest, koondamistest ja toimetulekuraskustest on nüüdseks muutunud igapäevaseks. Riigi esmane väljakutse on pidurdada hinnatõusu, vähendada eesootava languse mõju ning panna Eesti majandus uuesti kasvama, kuid millegipärast seda ei tehta. Vastupidi, praeguste halbade otsustega muudetakse tulevik vältimatult raskemaks, kui see olla võiks.
Peame asjatundjaid usaldama
Pingelistel aegadel tuleb teha otsustavaid valikuid. Riigi juhid peavad olema teenäitajaks ning esimesena tunnistama, et oleme kõik, nii riik kui ka rahvas, jäänud pisut vaesemaks ning meil on tarvis kusagilt kokku hoida. Kõigil tuleb oma kulud üle vaadata, alates valitsussektorist ning lõpetades igaühe koduse majapidamisega.
Selle taustal ei mõju riigikogu menetluses olev "valimiste eelarveks" kutsutud eelnõu mitte ainult häbitu populismina, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks võetud majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui ka valitsuse enda eelarvenõukogu.
Lisaks on riigi rahanduspoliitikat avalikkuses teravalt kritiseerinud ning selle jätkusuutmatuks tunnistanud mitmed juhtivad eksperdid.
Peame asjatundjaid usaldama ja neid kuulda võtma ka siis, kui uudised pole meeldivad. Sihitu rahakülv põhjustab aina suuremat inflatsiooni, suurendab ebaõiglust, süvendab Eesti inimeste toimetulekuraskusi, langetab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa pikaajalisi kulukaid kohustusi, mida me ei ole suutelised täitma.
Kõrge intressiga laenuraha toetusteks ja palgatõusudeks maksmine jätab ükskõik millisele järgmisele valitsusele ainult väga keerulised valikud: kas võtta kohustuste täitmiseks järjest enam laenu, tõsta makse või viia läbi valusaid kärpeid. Riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda kohe, mitte lükata neid järgmiste kanda.
Asjatundjate arvamuse eiramise tulemusena on Eesti ohtlikul kiirusel liikumas majanduskatastroofi poole ning meie 30 aastaga üles ehitatud edulugu on väga lähedal ajaloo õppetundide hulka kadumisele. Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk süveneb ja võlakoorem kasvab ning samal ajal kõneleb iga uus majandusprognoos aina vältimatumast ja sügavamast majanduslangusest. Juba järgmisel aastal ületavad riigi kulud tulusid kahe miljardi euro võrra.
Lahendused
Lahendused rahakoti korrastamiseks ja meie riigile väärika tuleviku tagamiseks on olemas, kuid neist vaadatakse millegipärast mööda. Läbi Eesti riigi taasiseseisvumise järgse aja on erinevad valitsused suutnud majanduslanguse lähenedes käituda riigimehelikult ning rakendanud kärpepoliitikat. Muidugi tähendas see ebapopulaarseid otsuseid, kuid raskustele vaadati silma ning võeti vastutus. See andis meie riigile ja majandusele võimaluse ilma suurema taagata edasi minna ning väljuda kriisidest tugevama ja edukamana.
Esiteks tuleb kohe lõpetada populism ja eelarve kaudu valijate püüdmine. See tähendab tulumaksuvaba miinimumi tõusu edasi lükkamist, ebaõiglastest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavatest 860-eurostest peretoetustest ja nn katuserahadest loobumist, tasuta ühistranspordi projekti lõpetamist ning laiemalt riigi jagatavate toetuste üleminekut andme- ja vajaduspõhiseks, et me avalikku raha sihitult laiali ei loobiks. Nii on võimalik kokku hoida sadu miljoneid eurosid maksumaksja raha.
Teiseks annab kriis hea võimaluse riigisektori korrastamiseks ning headel aegadel kogunenud ballastist vabanemiseks. Kohe tuleks algatada riigi tegevus- ja kuluaudit, peatada ametnikkonna kasv ja vajutada pidurit küsitava väärtusega õigusloome vohamisele. Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga. Mitte palgata neid kümnete kaupa juurde, nagu hiljuti seoses uute peretoetustega juhtus.
Kolmandaks on saabunud parim aeg käivitada pikalt oodatud riigireform, vähendades seeläbi haldus- ja tööjõukulusid, ning minna targale e-riigile kohaselt üle andmepõhisele riigihaldusele.
Selleks tuleb kattuvate ülesannetega ametid ühendada, koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvaks ning anda võimalikult palju ülesandeid üle erasektorile. Samuti tuleks käivitada riigiettevõtete erastamine ning kaasata senisest rohkem eraraha võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisse. Nii saame riiki tervikuna tõhusamaks muuta ja pakkuda paremaid teenuseid just seal ja sellisel viisil, nagu inimesed neid päriselt vajavad.
Ennekõike valitsuse suutlikkusest teha asjakohaseid ja ettevaatavaid otsuseid sõltub meie inimeste vahetu heaolu, töökohtade säilimine, ettevõtete konkurentsivõime, julgeolek ning seeläbi kogu Eesti riigi tulevik. See on võimalik ainult läbi kulude kärpimise.
Toimetaja: Kaupo Meiel