FT: allikate kinnitusel ei hoiatanud Putin Hiinat enne Ukraina invasiooni

Vene president Vladimir Putin ja Hiina liider Xi Jinping
Vene president Vladimir Putin ja Hiina liider Xi Jinping Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEI BOBYLEV/SPUTNIK/KREMLIN POOL

Financial Timesi allikate kinnitusel ei hoiatanud Venemaa president Vladimir Putin Hiina liidrit Xi Jinpingi ette, et Venemaa tungib täieulatuslikult veebruaris Ukrainale kallale. Ukrainas asus invasiooni hetkel üle 6000 Hiina kodaniku, kellest mõned hukkusid evakuatsiooni käigus.

Nelja allika kinnitusel ei teatanud Venemaa president Vladimir Putin Hiina liidrile Xi Jinpingile, et Vene väed tungivad veebruaris Ukrainale kallale.

"Putin ei öelnud Xi-le tõtt," kinnitas üks Hiina ametiisik Financial Timesile.

Vene vägede invasioon Ukrainasse pani Hiina ebamugavasse olukorda, kinnitas sama Hiina allikas. Ukrainas asus tema sõnul Vene kallaletungi hetkel üle 6000 Hiina kodaniku, kellest mõned hukkusid evakuatsiooni käigus.

Ka Putin ise väitis samuti ühes kõnes eelmine kuu, et ta ei teatanud Xi-le enne invasiooni oma kavatsusest. Vene presidendi väitel on aga kahe riigi vahelise suhte tugevus pretsedenditu.

G20 tippkohtumise fookuses on Vene-Ukraina sõda

Vene-Ukraina sõda on tõenäoliselt G20 riikide tippkohtumise keskmes.

Kaks olulist riigijuhti, kes isiklikult maailma suurimaid majandusi koondava G20 kohtumisele kohale tulevad on USA president Joe Biden ning Hiina liider Xi Jinping.

Ukrainale kallale tungimise otsuse teinud Vladimir Putin ise kohtumisele Indoneesiasse Balisse kohale ei lähe. Venemaad esindab G20 kohtumisel välisminister Sergei Lavrov.

Xi Jinpingi jaoks Balisse minek esimene suurem rahvusvaheline üritus alates koroonapandeemia algust.

Kuigi Xi kohtus septembris Kesk-Aasias sõbralike riikide riigijuhtidega, sh Putiniga, ei ole Xi sestsaadik kohtunud laiema rahvusvahelise üldsusega.

Balis kohtub Xi esimest korda eraviisiliselt ka ametis oleva USA presidendi Joe Bideniga.

Hiina avalik ja vaikiv toetus Venemaale on tõenäoliselt G20 kohtumisel üks aruteluteema. Xi ja Putin teatasid veebruari alguses, et kahe riigi vahelisel partnerlusel "pole piire".

Financial Times toob välja, et Xi on investeerinud liiga palju poliitilist kapitali Hiina erisuhtesse Venemaaga, et väljendada avalikult sõja osas pahameelt.

Samas on Hiina väljendanud rahulolematust Putini tuumaähvarduste osas, hindab Fudani Shanghai ülikooli rahvusvaheliste suhete ekspert Ni Shixiong.

Alates Vene invasioonist veebruaris on Hiina liider Xi Jinping kohtunud Putiniga kolm korda, kuid Xi ei ole samal perioodil suhelnud otse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Nanjingi ülikooli professor Zhu Feng hindas, et Hiina tahaks USA-lt kaubanduse ja tehnoloogia vallas ulatuslikke järeleandmisi kui USA tahab, et Hiina muudaks oma seisukohta seoses Ukrainaga.

Zhu Feng tõi välja, et Hiina pole tunnistanud 2014. aasta Krimmi poolsaare ega Ida-Ukraina annekteerimist.

Hiina ja USA rivaliteet süveneb

Hiina kommunistliku partei juhtkond näeb strateegilist partnerlust Venemaaga üha tähtsamana, kuna USA on võtnud eesmärgiks peatada Hiina tõus kaubandus- ja tehnoloogiasanktsioonidega.

Hiina rahvavabariigi jaoks on murettekitav ka Ameerika Ühendriikide toetus Taiwanile, mida Hiina peab enda mässuliseks provintsiks.

USA praegune administratsioon otsustas hiljuti kehtestada Hiinale ulatuslikud tehnoloogiaalased sanktsioonid, millega piirati Hiina ettevõtete ligipääsu pooljuhtide tehnoloogiale.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: