Kilekatusega kaetud kaubalaeva vrakki uurivad teadurid uurivad selle ühes kaares leiduvat auku, mis nende hinnangul ei saa olla geoloogiline puurauk, kuna see läheb allapoole kitsamaks.

Vraki leiukohast võeti kunagi geoloogilisi proove, kuid augu servad on ilmselgelt peitliga töödeldud. Võibolla masti auk? Kui see nii on, tähendaks see, et arvataval kogel oli kaks masti!

"Ja kui see on tõsi, siis me ei räägi koge tüüpi laevast vaid millestki muust," ütles meremuuseumi teadur Priit Lätti.

Kui avastatud laev on üleminekuvorm näiteks suurelt kogelt hulkile, siis see on avastus. Ja kaugelt põnevam kui koge! Hulk oli kogele järgnenud suurem keskaegne kaubalaev.

Veerand laevast on puhastatud ja leide 150. Need annavad tunnistust, et meeskond viskas isegi kingad jalast ja väitsad vöölt, kui uppuvalt laevalt merre hüppas. 

"Oluline on see, et enamus neist leidudest on mitte väikesed fragmendid, vaid nad on väga hästi säilinud, peaaegu tervikuna," tõdes Lätti.

Meremuuseum püstitab vrakile halli

Laev on plaanis paigutada viieks aastaks halli, kus arheoloogid saaks tööd jätkata.

Hallile ning toetusraamile on väljas riigihange, mille esimeses etapis ilmutasid huvi neli ettevõtet.

Meremuuseum taotleb Tallinna linnalt ehitusluba halli ehituseks. Seejärel on plaanis ehitada laevahall, kus vrakki eksponeerida.