Läti impordib kolmandiku elektrienergiast, samas toodetakse 60 protsenti elektrist riigis juba praegu taastuvallikaist. Oma koht on endiselt ka Riia suurtel soojuselektrijaamadel.

Latvenergo uus tegevuskava näeb ette, et viie aasta pärast on tootmisvõimsust oluliselt rohkem. Valitsuse otsuse põhjal moodustas Latvenergo koos Läti riigimetsaga ühise tuuleparkide arendamisega tegeleva firma. Mereparkide arendamisel teeb Latvenergo koostööd Saksamaa spetsialistidega, lähiaastail investeeritakse tuuleenergia tootmisse kuni miljard eurot.

"Latvenergo plaanib tootmisvõimsust kahekordistada. Selle saame taastuvallikatest - maismaa- ja meretuuleparkidest ning päikeseparkidest. Eesmärk on mitme energiaallika koostoime. Suvel, kui paistab päike ja on vähe vett, on tulemuslikud päikesepargid, mis kompenseerivad madalat veetaset. Gaasiga töötavad soojuselektrijaamad moodustavad endiselt põhitootmise, kui päike ei paista, tuul ei puhu ja vett napib. Tuleb mõista, et taastuvenergia sõltub palju loodusest. Kuni meil pole aatomielektrijaama, on põhitootmisena vajalikud endiselt gaasiga töötavad soojuselektrijaamad või põlevkivijaamad, mida samuti Balti riikides kasutatakse," rääkis Latvenergo juhatuse esimees Martinš Cakste.

Üks suuremaid tuuleparkide arendajaid Lätis on ka Eesti kontsern Utilitas. Läti loodav koalitsioon plaanib moodustada eraldi kliima- ja energiaministeeriumi, et selles vallas toimuvaid suuri muutusi paremini juhtida, aga kavandada ka Balti riikide koostööd pikema aja peale ette.

"Nii Ignitisel, Enefitil kui ka Latvenergol on väga suured taastuvenergia tootmise plaanid, tuues kaasa suuri võimsusi. On selge, et Balti riigid peavad koos mõtlema, kuidas me selle võimsuse kasutamist juhime. Ja kuidas suudame seda eksportida, kui toodame oma vajadusest rohkem," rääkis Cakstre.

Latvenergo juhi sõnul kaalutakse ka modulaarse aatomielektrijaama rajamise võimalust Lätti, näiteks koostöös Eestiga. Aastal 2028 peaks Läti suutma ise toota riigile vajaliku elektri ehk umbes seitse TWh aastas.