Rahvaloendus: 76 protsenti Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt

Võõrkeeled.
Võõrkeeled. Autor/allikas: Sarah Wood/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 76 protsenti Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel.

Eesti keelt oskab 84 protsenti Eesti rahvastikust: emakeelena 67 ja võõrkeelena 17 protsenti.

2011. aasta rahvaloendusel oli mõne võõrkeele oskajaid 69 protsenti ning 2000. aastal 64 protsenti - seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud, teatas statistikaamet.

Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48 protsenti), iga kolmas kahte (35 protsenti). Võõrkeeleoskajatest 13 protsenti valdab kolme ning kolm protsenti vähemalt nelja võõrkeelt.

Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43 ja 34 protsenti), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud (17 protsenti ja viis protsenti).

Inglise keel on levinuim võõrkeel Eestis

Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. "Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel," ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Inglise keelt võõrkeelena oskab 48 protsenti rahvastikust. 2011. aastal oli see näitaja 40 ja 2000. aastal 26 protsenti.

Järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39 protsenti inimestest. Veel 2011. aastal oskas vene keelt võõrkeelena 44 ning 2000. aastal 43 protsenti.

Kolmas levinuim võõrkeel Eestis kõigi kolme loenduse andmeil on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17 protsenti (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14 protsenti rahvastikust ning 2000. aastal 13 protsenti.

Kõige suurem võõrkeele rääkijate osakaal on Viimsis, kõige väiksem aga Sillamäe linnas

Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74 protsenti meestest ning 73 protsenti naistest räägib mõnda võõrkeelt.

Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90 protsenti inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68 protsenti) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48 protsenti).

Suurima võõrkeelte rääkijate osakaaluga kohalik omavalitsus on Viimsi vald (87 protsenti), järgnevad Jõelähtme vald (85 protsenti) ning Rae ja Saue vald (mõlemad 84 protsenti). "Võrdluseks, Tallinnas räägib mõnda võõrkeelt 81 protsenti rahvastikust ning Tartu linnas 82 protsenti. Keskmisest väiksema võõrkeelte oskajate osakaaluga on Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Näiteks Narva ja Sillamäe, kus mõnda võõrkeelt räägib vastavalt 36 ja 32 protsenti sealsest rahvastikust," rääkis Osila.

Eesti keelt võõrkeelena oskavad kõige sagedamini soomlased

Eesti rahvusest inimestest oskab mõnda võõrkeelt 78 protsenti. Kui võrrelda eestlasi teiste Eestis elavate rahvustega, jäävad eestlased silma suure inglise keele oskajate osakaaluga (54 protsenti). Järgnevad siinsed lätlased, kellest inglise keelt oskab 44 protsenti.

Vene keelt võõrkeelena räägitakse enim lätlaste hulgas – 53 protsenti. Eestlased jäävad vene keele oskuse poolest lätlastele alla kahe protsendipunkti võrra.

Ainult emakeelt räägivad rahvuste lõikes enim venelased.

"Eestis elavatest venelastest 40 protsenti ei oska ühtki teist keelt. Eestlaste puhul on sama suhtarv 19 protsenti," märkis Osila.

Eesti keelt võõrkeelena räägivad kõige sagedamini siin elavad soomlased, kelle hulgas eesti keele oskajaid on 56 protsenti. Venelaste puhul on sama osakaal 50 protsenti.

Keelteoskuse kohta kogus statistikaamet infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Rahvaloenduse andmed on kogutud 31.12.2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu sõjapõgenike andmeid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: