Sooduspensionide lõpetamise eelnõu läbis esimese lugemise

Raha.
Raha. Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, millega lõpetatakse sooduspensionite maksmine 2070. aastaks.

Pika ülemineku käigus luuakse sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi karjäärivahetust toetav tööturumeetmete pakett ja lepitakse kokku tööst põhjustatud haiguste hüvitamise ning töövõimetuse ennetamise süsteemides. Põlevkivitööstus saab eelnõuga pikima üleminekuaja. 

"Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ja aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel püsida kauem tööturul aktiivsena. Praegune korraldus võimaldab mõnedel kutsealadel hakata saama pensioni juba 40. eluaastates ja samal ajal edasi töötada. Nii võtavad osad inimesed pensionisüsteemist välja rohkem kui teised pensionärid, samas kui 20-protsendiline pensionikindlustuse makse on kõigile võrdne. Kui sooduspensionite maksmisest loobuda, saaks kõigile vanaduspensionäridele maksta aastas 140 eurot rohkem pensioni, mis kindlasti parandab ka meie vanemaealiste toimetulekut," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE). 

Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus lubavad jääda pensionile viis või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka ilma vanusenõudeta, kui on omandatud pensioni määramiseks vajalik staaž. Viimasel juhul võib jääda pensionile ka nooremalt kui 40 aastat. 

"Praegused seadusemuudatused ei puuduta neid inimesi, kes juba saavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensioni või kellel on soodusstaaž täis teenitud, seega on üleminek pensionisüsteemi korrastamisel pikemaajalisem," lisas Riisalo. 

Lühema nõutud tööperioodi (10-12,5 aastat) korral saab staaži koguda 2030. aasta lõpuni. Pikema nõutud tööperioodi (15-25 aastat) korral 2036. aasta lõpuni.
Erandina on kehtestatud üleminek põlevkivisektorile, kus on võimalik staaži koguda 2049. aasta lõpuni.

Sooduspensione määratakse ja makstakse välja ka pärast 2030. ja 2036. aastat. Seega võib tulevikus sooduspensionile tekkida õigus ka näiteks praegu 20-aastasel sooduspensioni erialal töötaval inimesel, kel on tänaseks kogutud nelja-aastane soodusstaaž, kui ta kogub 2030. või 2036. aasta lõpuks sooduspensioniks vajamineva ülejäänud staaži kokku. 

Sotsiaalministeeriumi andmetel läheb väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensionile  igal aastal 300-400 inimest ja soodustingimustel vanaduspensionile 800-1000 inimest. Kuna paljudel on olnud õigus väljateenitud aastate pensionile ilma vanusenõudeta, jäi 2020. aastal 26 protsenti väljateenitud aastate pensionäridest pensionile kuni 45-aastasena ning 65 protsenti kuni 50-aastasena.

Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on mõlemad säilinud Nõukogude ajast, kui sotsiaalmaks oli diferentseeritud, mis tingis ka erineva kohtlemise teatud kutsealadel töötavatele inimestele pensionieas. Praegune ühetaolise sotsiaalmaksu maksmine ning selle arvelt soodus- või väljateenitud aastate pensioni maksmine põhjustab ebavõrdsust, mida on välja toonud ka Euroopa Komisjon. 

Väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2020. aastal üle enam 86 protsenti. Seejuures oli täiendav kulu sooduspensionite maksmiseks 2021. aastal ca 43,5 miljonit eurot.

Kava kohaselt jõustub seadus 1. jaanuarist 2024.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: