Igal sügisel riigieelarve menetluse protsessis kerkib üles ka "katuserahade" teema, kus siis üks osa ühiskonnast leiab, et nende jagamine tuleks ära lõpetada, teine osa aga probleemi ei näe. Siiani on "katuserahade" jagamine iga riigikogu liikme südametunnistuse asi.

Jüristo sõnul pole erilist vahet, kas katuserahasid jagatakse valimistelähedasel ajal või muul ajal. Sel aastal, kui valimiskampaaniat ei ole, toimub "katuserahade" jagamine suuresti samamoodi, lihtsalt valimiste eel tõepoolest on katuserahadel lisanduv kahtlus, et tegemist pole mitte regionaalsete toetustega, vaid osaga valimiskampaaniast, nentis Jüristo.

"Katuseraha" süsteemi pooldavate poliitikute sõnul on tegemist riigieelarve seisukohast tühise summaga - neli miljonit eurot riigieelarve kontekstis pole mingi raha, ja selle väärtus seisneb regionaalses investeeringus.

"Ütleks siis, et otsustage ära, kas see on oluline raha. Kui see ei ole oluline raha, siis see ei ole tõenäoliselt oluline raha ka regionaalsete investeeringute kontekstis. Ja see ei olegi, sest nelja miljoni euroga ei lahenda ühtegi struktuurset regionaalset probleemi," sõnas Jüristo.

Teisalt viitab vajadus taolise rahajagamise järele Jüristo sõnul pärisprobleemile. "Nendesse külaseltsidesse ja koolide katustesse, kuhu enam see raha ei lähe, aga kust see alguse sai, et need on tegelikud asjad, mida oleks vaja lahendada. Aga neid tuleks lahendada teistmoodi. See ei peaks olema selliselt, et raha saavad need, kes juhtumisi tunnevad seda inimest ühes või teises kohas, kelle käes see mõnikümmend tuhat eurot on," rõhutas Jüristo.

Kolmas kriitika, mis igal aastal kordub, on, et rahajagamine toimub põhimõtete ja printsiipide alusel, mis ei ole lõpuni selged ja arusaadavad. Jüristo tõi näite, et kui meil oleks soov toetada näiteks kirikuid, siis selle jaoks on olemas kirikufond, kellel on ülevaade ja kes teab, kuhu seda raha kõige rohkem vaja on. "Mitte ei lähe see raha sellele, kes juhtumisi rahajagajale kõige lähemal on," selgitas Jüristo.

Tema sõnul ei saa öelda, et tegemist on vale asjaga, kui raha läheb Kaitseliidule või spordiseltsidele või külaseltsidele. "Ju sinna seda raha vaja on, aga seda võiks jagada sellisel moel, et kõigil oleks sellele ühtlane juurdepääs ja alused, mille põhjal otsustatakse, et see läheb ühele või teisele, oleksid selged ja tehtud inimeste poolt, kes seda olukorda tunnevad."

Süsteemi on püütud ka reformida, ent senised muudatused on Jüristo hinnangul kosmeetilised. Näiteks üks kokkulepe on, et iga saadiku nimi peab olema tema ettepaneku taga. Saaja peab olema esitanud vähemalt ühe majandusaasta aruande, et puhtalt "riiuliasjale" ei annetataks raha.

"Kokkuvõttes on see aga katuserahade temaatika juures kosmeetika. Probleem ei ole selles, kas näiteks Harjumaa saab rohkem või vähem, vaid inimeste, kodanikuühiskonna organisatsioonide etteheited läbi aastate on olnud samad: sellistel alustel seda raha ei peaks jagama. Praegune süsteem on läbipaistmatu ja korruptiivne ja seda lihtsalt ei peaks nii tegema," võttis Jüristo aastast aastasse kanduva teema kokku.