"Katuserahad" tekitavad avalikkuses poleemikat, kuid abisaajad ei nurise

Igal aastal peetakse "katuserahade" jagamise eetilisuse teemal vaidlusi, kuid selle toel parandatakse katuseid, ehitatakse kirikuid ja mänguväljakuid ning osa rahaeralduse saanuid tunnistab, et selleta jäänuksid nad hätta.
Esmaspäeval kukkus tähtaeg regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuseraha jagamise ettepanekute tegemiseks. Kriitikud leiavad, et rahajagamise põhimõtted pole lõpuni arusaadavad ning valimiste eel lisandub kahtlus, et tegu on osaga valimiskampaaniast, kuid varasematel aastatel sellisel viisil toetust saanute seas on neid, kelle sõnul poleks vajalikud teod abita tehtud saanud.
Näiteks Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Nissi palvemaja sai mullu EKRE saadiku Henn Põlluaasa ettepanekul 10 000 eurot "katuseraha", mis kuluski sõna otseses mõttes katuse remondiks. Praeguseks on töö tehtud ja aruanne rahandusministeeriumile esitatud.
Palvemaja vanem Peeter Krall ütles ERR-ile, et nende jaoks oli rahaeraldis äärmiselt oluline ja ilma selleta oleks Saue vallas asuv hoone senini uue katuseta, sest objekti juriidilise omaniku aadress on Tallinnas.
"Saue vald ei saa seda toetada, kuna omanik ei ole Saue valla sissekirjutusega. Bürokraatia käib, aga maja oli kokku kukkumas," kirjeldas ta toetuse hädavajalikkust.
Keila linn sai mullu reformierakondlase Timo Suslovi ettepanekul 25 000 eurot, et rajada nõuetele vastav avalik rand. Linna pressiesindaja Valdur Vacht kinnitas, et plaan on ka ellu viidud.
"Avalik rand on Keilasse rajatud, valmis ja aktiivselt kasutuses olnud," lausus ta.

Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimaja õuealal avati tänavu suvel madalseiklusrada, mille rajamiseks kulunud 6000 eurost tuli 5000 sotsiaaldemokraadist Indrek Saare ettepanekul "katuserahadest" ning 1000 eurot koguti heategevuslikul jõululaadal.
Jõgeva kiriku ehitamiseks on raha eraldatud nii riigieelarvest kui ka Isamaa ettepanekul jagatud "katuserahadest".
EELK Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase ütles, et kiriku torn avati 2020. aasta lõpus, nurgakivi asetati pisut üle aasta tagasi ja põhihoone on praeguseks suures osas valmis. Paigaldatud on ka osa klaasfassaadist ja kui fassaad saab ka külgedele, on majakarp juba kinni.
"Oleme edenenud selles mahus, mis on olnud, vastavalt tingimustele oleme raha ära kasutanud," rääkis ta.
Glaase sõnul ei ole ta kursis, kas ka tänavustest "katuserahadest" kiriku ehitamiseks midagi tuleb, kuid kui see peaks nii olema, on kogudus rõõmus ja rahul, aga kui ei, viiakse projekt samuti lõpule.
Koguduse õpetaja usub, et ka ilma riigi toeta saanuks kiriku ehitatud, kuid see võtaks kindlasti palju rohkem aega. "Katuserahade" kohta märkis ta, et nende ümber on igal aastal palju elevust, kuid näiteks väikeste maakirikute jaoks, mis parandamist vajavad, on ka väikesed rahaeraldised igal juhul omal kohal.
Millal Jõgeva kirik täiesti valmis saab, ei soovinud Glaase kindlas kõneviisis öelda, kuna päriselus kipub alati minema aega plaanitust veidi enam, kuid ta kinnitas, et suurem tükk tööst on juba tehtud ning varaseim võimalik valmimisaeg võiks olla tuleva aasta jõulude paiku.
"Katuserahadest" on osa saanud ka Tallinna Võrkpalliklubi, kellele laekus eelmise keskerakondlase Igor Kravtšenko ettepanekul 24 000 eurot. Klubi tegevjuht Karol Paas ütles, et tegu oli tegevustoetusega.
"Sellel ei ole konkreetset eesmärki, aga oleme seda kasutanud üldeelarves mõistlike asjade toimetamiseks. Näiteks sellel aastal treenivad Ukraina lapsed meil õppemaksuta," tõi ta näite ja lisas, et toetus on võimaldanud teha tasu väiksemaks ka peredele, kellel käib trennis mitu last.
Ehkki klubi tegevus ei jääks Paasi sõnul toetusrahata seisma, on iga abi teretulnud ja annab võimalusi juurde. Samas võib toetus mõne klubi puhul ka ellujäämiseks vajalik olla, eriti arvestades teadmatust, milliseks kujunevad jaanuaris saalide või kütte hinnad, tõdes tegevjuht.
Tänavu kulub riigieelarvest "katuserahadeks" neli miljonit eurot ehk umbes 40 000 eurot saadiku kohta. Riigieelarve kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusi hakkab rahanduskomisjon arutama 1. detsembril.