Rahanduskomisjon hakkab 1. detsembril arutama riigikogu liikmete muudatusettepanekuid järgmise aasta riigieelarvesse. Arutusele tulevad regionaalsete investeeringute nime taha peidetud ettepanekud "katuseraha" jagamiseks. Soovitan absoluutselt kõigil aktiivselt nende summade jagamise vastu huvi tunda.

Tsiteerides riigikogu liiget Eduard Odinetsi on need kasulikud ja huvitavad investeeringud regioonides. Kasulikud investeeringud tehakse avalikkusele arusaadavalt ja toetust saavad spordiklubid, kiigeplatsid, eakate ühendused ja kogudused.

Nagu viidatud, on nende kõrval on ka huvitavad projektid. Nimelt jagatakse "katuserahaga" katust nii otseses kui ka kaudses mõttes. See tähendab, et riigikogu liikmed jagavad raha enda ja partei suva järgi, neile, kes praegu või tulevikus kasulikud on. Just siin tuleb igaühel olla valvas, uurida ja küsida riigikogu liikmetelt otse ja igaühelt, miks, kellele ja miks just see summa.

Miks küsida? Aga selle pärast, et niinimetatud katuseraha sümboliseerib peaaegu kõike, mis on Eesti poliitilises süsteemis valesti – selle raha jagamise skeem on täiesti suvaline. Näiteks võib soovida eraldada 45 000 eurot ühingule Ungern Khaan, mis soovis püstitada mälestusmärki massimõrvarile ja tsaarivõimu taastada soovijale. Vaid avalikkuse vastureaktsioon hoidis selle andmise ära.

Tänavu näeme ettepanekute seas toetust tankileinajatele, valgustatud teed isiklikku suvilasse, kodukülla seiklusraja rajamist, Ukraina sõda soosiva kiriku toetamist. Erakonnakaaslaste ühingute toetamist. Selle kõrval on ainult veidi vähem valus vaadata valimisringkonda vahetavate saadikute valimiskampaania rahastamist otse riigieelarvest.

Vaatamata aastaid kõlanud kriitikale ei ole "katuseraha" jagamise süsteemi oluliselt täiendatud ega muudetud, rääkimata selle kaotamisest. Siit saab teha vaid järelduse, et sellisena on see otsustajatele kasulik. Ka kriitikud parlamendis on rõhutanud, et taolise rahajagamise iseloomus on olemas paljud märgid seadustatud korruptsioonist, siiski ei ole nad jagamist peatanud.

Tüdimuseni on räägitud sellest, et Eesti riigieelarve muutub üha läbipaistmatumaks ja seda tuleks muuta. "Katuseraha" jagamine on tänu parlamendisaadikute nime kirjutamisele konkreetse rahaeralduse taha muutunud justkui läbipaistvamaks.

Kutsun kõiki toetuse saajate nimekirjadesse süvenema ja püüdma mõista seoseid raha eraldaja ja saaja vahel. See on vähim, mida saab teha, sest nelja miljoni euro hääleka jagamisega võetakse kogu tähelepanu riigieelarvelt ja valikutelt, mida sellega tehakse.

Eesti 200 on alati olnud "katuseraha" jagamise vastu. Kui mingil sellesarnasel viisil peab tingimata raha jagama, siis võiks seda teha kaasava eelarve põhimõttel. Omavalitsused tunnevad neid põhimõtteid hästi ja saavad anda riigikogule head eeskuju. Ka sellisel juhul tuleb jõuluvana aasta lõpus ikka, abivajajad saavad märgatud ja head ideed tuule tiibadesse.