Häirekeskuse statistika järgi saab politsei viimasel ajal keskeltläbi kaks väljakutset päevas, kus mõne kortermaja koridoris või lausa avalikus linnaruumis vehib keegi püstolilaadse esemega ning teeb mõnikord isegi pauku, aga kontrollimisel selgub, et tegu ei ole seaduse mõttes tulirelvaga.

Põhja prefekt Joosep Kaasik ütles, et kaasuseid on väga erinevaid. "Võin tuua näiteid: kuskil korrusmaja akna peal on keegi optilise sihikuga õhupüssiga. Oleme reageerinud kõigi võimalike jõududega, eriüksusega ja nii edasi, sest meie jaoks on see väga tõsine oht. Või siis näiteks on olnud meil väljakutse, kus keegi trammis või bussis istudes võtab vöö vahelt relva välja," rääkis Kaasik.

"Meie hirm on täna kõige suurem ikkagi see, et me päriselt ei taha, et inimene, kes teeb lollust sellise relvaga, saab päriselt surma," sõnas Kaasik.

Eestis on suhteliselt vähe relvakuritegusid, aga ka meil on siiski esinenud äärmuslikke juhtumeid, kus teetöölisi noomima läinud mees sai kuuli näkku, närvid kaotanud pensionär lasi maha naabrinaise või ravimi- ja alkoholiuimas endine kaitseliitlane korraldas valimatu tulistamisralli. Seetõttu on politsei jaoks oluline aru saada, kas relv vastase käes on päris või mitte. Näiteks alles tänavu oktoobri algul said Põhja prefektuuri kiirreageerijad kutse Mustamäe kortermajja, kus joobes härra otsustas pool kolm öösel majarahva üles ajada, tehes natuke relvaga pulli.

Põhja prefektuuri kiirreageerijate juht Silver Hanikat ütles, et tegemist on kõige kõrgema prioriteediga väljakutsega. "Ma arvan, et ma räägin kõigi kiirreageerijate eest. Seal on põhjus, miks me seda tööd teeme, seal on kindlasti kerge adrenaliin, ma ei eita seda, kindlasti pulss veidi tõuseb. Inimlikust poolest… Kindlasti sa mõtled selle peale, et ma tahad täna õhtul koju naise ja lapse juurde jõuda. Küll aga kohale jõudes sa teed kõik selleks, et kõikidel osapooltel oleks võimalus õhtul koju minna," sõnas Hanikat.

"Ma hakkan peas genereerima seda, kuidas me seda olukorda lahendame. Ma üritan ammutada võimalikult palju informatsiooni, et meeskond lahendaks selle olukorra edukalt," rääkis Hanikat.

"Isegi kui teataja on saanud teha video või pildi sellest relvataolisest esemest ja selle politseile edastanud, siis suure tõenäosusega me selle pildi järgi vahet ei tee, kas see on päris või mitte. Meie reageerime alati väljakutsele mõttega, et me läheme päris relva vastu," selgitas Hanikat.

Isegi selle loo tegemise ajal laekub politsei üha uusi ärevaid teateid. Näiteks laupäeval lasi ühest Haapsalu kortermaja aknast juhuslikke möödujaid õhkrelvaga mees. Ja paar tundi hiljem ähvardas üks autojuht siin rahvusstaadioni ees liiklusreguleerijat relvataolise esemega, sest jalgpallimängu tõttu oli liiklus antud kohas ümber korraldatud.

Põhjusi võib vaid oletada, aga politsei väljakutsete statistika põhjal on Eestis tänapäeval tunnetuslikult rohkem probleeme kui metsikutel 1990-ndatel õhkrelvade, stardipüstolite ning muude esemetega, mis meenutavad väliselt tulirelva, aga seda seaduse silmis ei ole. Politseijuhid ütlevad täna selgelt, et kui praegu midagi ette ei võeta, on kurvad tagajärjed ainult aja küsimus.

"Neid nappe juhtumeid on olnud päris mitmeid, kus ongi küsimus, kas inimene reageerib sinu korraldustele või mitte. Küsimus ei ole kas, küsimus on millal keegi sellises juhtumis saab väga tõsiselt viga või hullemal juhul ka surma," rääkis Kaasik.

"Sellepärast et kui nüüd politseinik peaks reageerima sellisele väljakutsele ja ta kaugelt ei suuda tuvastada, millega tegemist on ja inimene selle relvaga vehib, siis tal on õigus kasutada relva selle isiku suhtes ja hullem tagajärg võib-olla see, et see inimene hukkub," selgitas Kaasik.

Hanikat lisas: "Täna ma ütlen selle selgelt välja, et me ei tee vahet, kas see on relv või relvataoline ese. Kui inimene tõstab selle politseiametniku suunas, siis väga reaalne tagajärg asjal on traagiline. Meid on nii välja õpetatud, meie taktika näeb seda ette ja samuti ka seadused toetavad seda."

"Ja teistpidi, kui me nüüd võtame seda vaadet, et kui sellist väljakutset tulevad üsna sagedasti, kus inimesed kasutavad relvataolisi esemeid, teine võib olla mure võib-olla ka see, et politseinike valvsus selles osas veidi kahaneb. Kui ühel päeval on päris relv, siis siis võib ka teistpidi olukord tekkida, nii et see on mõlemat pidi ohtlik," sõnas Kaasik.

Omamoodi kõnekas on, et probleemi tunnistavad isegi need, kelle huvides on rohkem taolisi relvi Eestis müüa. Baltimaade suurima treeningrelvade müüja, osaühingu King Arms omanik Dmitri Nõulik möönab, et kohati on seadused hägused ja vastuolulised. Näiteks klassikalisi õhupüsse alla 18-aastastele müüa ei tohi, aga plastikust kuulidega airsoft mänguautomaate võib osta iga laps.

"Seadus ei räägi sellest, mis vanuselt võib seda osta. Et kui täiskasvanud inimene tuleb siia oma lapsega, kes on 12 aasta vanune, siis müüme isale, kuigi me võime poisile ka seda müüa," sõnas Nõulik.

"Seaduses ei ole kirjutatud konkreetselt, mis vanusest on võimalik soetada, kas paintballi relva või siis airsofti relva. Kui selle selle relvaga nüüd näiteks silma lasta, siis võib pimedaks jääda. Kui me räägime automaadist, siis automaadid on muidugi võimsamad kui käsirelvad," rääkis Nõulik.

Nõuliku sõnul pole tal alust selliste tukkide müügist keelduda. Ainus piirang on praegu, et klient ei tohi olla ilmselges joobes. Iselugu, kuidas seda õnnestub täpselt kontrollida.

"Meil on olnud juhtumeid, kui on klient tulnud nelja-viie inimese seltskonnaga ja kolm inimest nendest oli joobes. Oleme keeldunud müümisest. Müüsime muud kaupa, aga lõpuks nad õhkrelvi või stardipüstolit nad ei saanud. Et selliseid juhtumeid on olnud. Muidugi on inimesed agressiivseks läinud, öelnud, et nad soetavad muust poest. Minugi poolest, peaasi, et see ei läheks meie poest välja. Et inimene pärast selle relvaga mingit lollust teeks," rääkis Nõulik.

"Võib-olla kõige suuremaks murekohaks täna on siis rahvakeeles niinimetatud stardipüstol ehk hoiatussignaalrelv, siis on pneumorelvad ehk õhkpüssid ja kõikvõimalikud muud vahendid, mis näevad välja nagu relvad. Ma pean tunnistama, et mina ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel päriselt seda tüüpi relva vaja kuskil oleks. Minul alati suur küsimus, et milleks meil selliseid relvi üldse vaja on," rääkis Kaasik.

"Mina ka ei tea otseselt, inimesed soovivad, ja meie müüme," ütles Nõulik.

On omaette teema, kuidas paljudest stardipüstoli mudelitest saab võrdlemisi hõlpsalt ehitada päris tulirelva ja see võib ka selgitada, miks näiteks Nõuliku ettevõte müüs ainuüksi viimase aasta jooksul Soome 350 stardipüstolit. PPA-l on andmeid, et mitu Eestist müüdud stardipüstolit ei teinud pauku Soome spordivõistlustel, vaid sealsete kurjategijate võimuvõitluses.

"Näitena on neid tulnud välja siis sellistest gängide vahelistest arveteklaarimisest on tulnud selliseid relvi, mille juured ulatuvad siis siia Eestisse, et siit nad ostetud just nimelt needsamad stardipüstolid, mis on ringi tehtud," sõnas Kaasik.

Et demonstreerida, kui sarnased kaks püstolit välimuselt on, paneb Nõulik kõrvale oma isikliku tulirelva.

"Kui räägime stardipüstolist, mis maksab siin keskmiselt 125 eurot. Glock 17 saab uuena soetada alates 600 eurost kuni 800 euroni. Et kui nüüd mustal turul selle relva üle teha, siis ma arvan, et selle hind võiks maksta, võiks olla 1200-1300 eurot. Et sellepärast tulevadki kliendid, ostavad odavalt selle relva, teevad selle relva umbes pooleteist tunniga ümber ja siis müüvad edasi kui tulirelva," sõnas Nõulik.

Põhiprobleem on hetkel siiski, et politsei statistika näitab üha rohkem juhtumeid, kus relvataolise esemega on kas niisama vehitud või näiteks tanklat röövitud. Ärevakstegev trend on, et just alaealiste hulgas paistab relvamakett olevat omamoodi moeasi. Kui veel kaks aastat tagasi oli kuus kuni kümme relvakahtlusega alaealistega seotud väljakutset, siis viimasel ajal on see järsult tõusnud ning oli tänavu mais 27 ja juunis juba 36. 

"On teatud hulk inimesi ühiskonnas. Kahjuks on nad ka nooremapoolsed, kellel on tähelepanu kindlasti ja siis selline sotsiaalne staatus enda keskkonnas, et näidata, et ma olen täna relvakandja," rääkis Hanikat.

Kui kaks aastat tagasi tegi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sotsiaalmeedias ettepaneku õhkrelvad ja stardipüstolid roosaks või kollaseks värvida, siis tegi see avalikkuses pigem nalja. Nüüd teeb PPA uue katse reegleid relvataoliste esemete jaoks karmistada.

"Esimese sammuna tuleks need relvataolised esemed registreerida. Need vahendid, millest on võimalik üsna kerge vaevaga teha ka tapvat relva, võiks olla väga rangelt piiratud või siis sootuks keelatud," rääkis Kaasik.

Nõulik ütles, et keelamine ei ole probleemi lahendamine. "Eraisikud, kui nad saavad teada, et nad ei saa Eesti poest soetada, nad hakkavad tellima välismaalt seda ja need relvad nagunii tulevad siia. Mina soovitaksin ja see oleks superidee mõelda selle peale, kuidas meie saaksime rohkem koostööd teha politsei- ja piirivalveametiga," sõnas Nõulik.

Relvakaupmees ei poolda lauskeelustamist, aga peab heaks ideeks klientidelt täiendava taustainfo küsimist. Nõulik juhib tähelepanu, et üks kolmandik tema kliente on ise kaitseliitlased või politseinikud, kes soetavad näiteks õhkrelvi treeninguteks. Märkimisväärne osa kliente on tema sõnul kuriteo, näiteks vägistamise ohvrid, kes otsivad kaitset. 

Seevastu Hanikat oli üks esimesi sündmuskohal, kui 2021 jaanuaris lasi 80-aastane Mati maha 36-aastase Polina. Eestis on küll ligi 26 000 ametlikku relvaloa omanikku, aga kiirreageerija sõnul pole tegelikult vaja relva või relvataolist eset kaasas kanda.

"Päriselt ka ärge kandke kaasas. Veel vähem, ärge vehkige nendega, sest teisel osapoolel, kaasa arvatud ka meil, on pärisrelvad, pärismoon ja see võib lõppeda päris halvasti," võttis Hanikat teema kokku.

"Pealtnägija" toimetus peab oluliseks täpsustada, et riigikohus mõistis loos viidatud teetöölise teda töö ajal rünnanud mehe tulistamises õigeks. Kohtu hinnangul tegutses mees hädakaitses, kui tulistas teda rünnanud alkoholijoobes mehe pihta laskude seeria.