"Nende jaoks on see äri, kuritegelik äri, mis toob neile väga palju raha sisse. Seal kindlasti mingit piiri veel ees ei ole. Ei nende oskustes, selles, mida nad üritavad. Enamus äriettevõtted ei lõpeta lihtsalt, et "sellest meile piisab". Võime neid kelme täpselt samamoodi vaadata – nad ei lõpeta, proovivad paremaks saada," ütles PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu.

Skeem töötab laitmatult ja mitmekihiliselt. Esimese kõne või e-kirjaga aetakse ohver segadusse. 

"Teiseks rõhutakse autoriteedi peale. "Politseinik" räägib korralikult, viskab paragrahve õhku. Ja kolmandaks, see lugu on niivõrd hea, mida nad vestavad. Nad on seda nii palju harjutanud. Ja sealt siis inimesed, kui nad juba selle laulu sees on, siis sealt on hästi raske välja tulla," sõnas Toompuu.

Viimane juhtum, kus Eesti kunstnike liit kaotas kelmidele ligi 700 000 eurot, oli täiuslik õpikunäide. Töötaja tegi kelmidega koostööd, ulatas neile ise kõik ettevõtte seadmed ja paroolid ja uskus viimase hetkeni, et teeb politseiga koostööd.

"Juhtumite kirjeldusest, see, mis inimesed ise kirja panevad, tuleb ka välja see, et nad viiakse nagu hüpnoosi. Inimesed ise ütlevad ka, et ma ju tean, et ega pärast Eesti Kunstnike Liidu juhtumit... see ei olnud viimane. Politsei laual on juba järgmisi täpselt samasuguse kirjeldusega juhtumeid olemas," rääkis Toompuu.

Viimase aja levinumad viisid, kuidas inimesi lohku tõmmatakse, on näiline kõne kullerfirmalt, kes teatab, et teile on saabunud pakk, või tahab energiaettevõte elektriarvesti välja vahetada. Mõlemal juhul küsib kelm PIN-koode, mida kumbki asutus tegelikkuses ei palu. 

Sel kuul käivitus uus petukampaania, mis teatab tasumata liiklustrahvist. Ja otse loomulikult saab seal klikkida lingile, et oma raha petturitele üle anda. 

Aasta algusest hoogustus ka kohtutäiturite nimel esinemine, kus ohvrile jäetakse mulje, et tal on võimalik enda vastu esitatud nõue ära maksta kordades väiksemas mahus.

"Kui enne oli tema vastu nõue näiteks 7000 eurot, siis öeldakse, et sa saad rahulikult 500 euroga hakkama täna, me kustutame kõik nõuded ära, siis väga suure tõenäosusega ta leiab selle võimaluse maksmiseks," ütles kohtutäitur Risto Sepp.

Inimeste teadlikkus on ajapikku õnneks paranema hakanud, kuid on kasvatanud ka umbusaldust. Nii ei anta vastuseid enam uuringufirmadest helistajatele või ei lasta uksest sisse päästeameti suitsuanduri kontrolle. Ja kas kohtutäitur ikka on see, kes ta väidab end olevat?

"Inimesed on mulle menetlustel aastate jooksul väitnud ka, et kuidas ma üldse usun, et sa oled kohtutäitur. Kui ma ametitõendit näitan, siis ka sellest ei piisa – öeldakse, et Ameerika filmides on nähtud, et niisugust märki võib järgi teha iga nurga peal," märkis Sepp.

Kuigi see kõik näib ühe lõputu õudusunenäona, on siiski ka üht-teist kelmidele vastumeelset ära tehtud. Mobiilsideettevõtted suudavad praeguseks takistada kümneid miljoneid kõnesid aastas. Suuremad telekomid liitsid jõud ka numbrite võltsimise vastu. Selle tulemusel on vähem neid juhtumeid, kus helistatakse näiteks Ukrainast, kuid numbrit kuvatakse kohalikuna.

"Uue trendina võib välja tuua selle, et tuleb väga palju kõnesid välismaistelt numbritelt. Sulle võib tulla lausa kaheksa kuni kümme kõnet järjest, erinevatest riikidest, erinevatelt numbritelt. Neid on raske tõkestada. Panime ka roboti neile vastama, et nende tegevust aeglustada, et nad ei jõuaks järgmise kliendini. Ja ka see, et kui me selle kõne robotiga vastame, siis ka kelmid-petturid hakkavad ise maksma selle kõne eest," rääkis Telia ühendusteenuste juht Evelin Neerot.

Muudatusi plaanitakse ka seaduse tasandil. Kuigi vaidlused on veel tulised, siis tõenäoliselt saavad pangad peatselt õiguse kahtlasi makseid paremini peatada. 

"Kui nad näevad, et mõne ülekande taga võib olla kurjategija, siis on tal õigus ülekannet mitte teha, võtta ühendust sellega, kelle kontolt raha liigub, ja välja selgitada, kas ta päriselt tahab seda teha või see ongi siis kellegi raha ära varastamine. Samuti tekib pankadel õigus infot omavahel jagada ja politseile ja RIA-le sellest teada anda," märkis rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Rahandusministeerium arvab, et senisest rohkem tuleb keskenduda ka neile, kes pole meedia tarbijaid ja kelle infoväljast on kõik kelmusjuhtumid mööda läinud. Neile tellib ministeerium 300 000 eurot maksva teavituskampaania. 

"Näeme, et vanemad inimesed, venekeelsed võib-olla uuesti on sellised, kelleni enamasti need petturid jõuavad. Paljud pettused on uuesti läinud sularaha äraandmisele. Kasvõi alustades sealt, kus need inimesed tavaliselt käivad. Mõned vanemad inimesed käivad raamatukogudes, perearstikeskustes, ootavad bussipeatuses bussi," rääkis Liivamägi.

Kuid, nagu ütles politsei, siis uutest pettuse juhtumitest kuuleb kindlasti veel. Võitlus nende vastu aga jätkub.