Kohanimenõukogu otsustas 13. oktoobril toimunud koosolekul küsida ajaloolastelt täiendavat infot seitsme punaarmeelase tänavanime osas. Selleks pöörduti rahvusarhiivi poole.

Päring esitati Mihhail Rumjantsevi, Aleksei Juhhanovi, Arsenti Bastrakovi, Benito Agirre (Inazio Agirregoikoa või Ignacio Agirregoicoa Benito), Igor Grafovi, Mihhail Gorbatši ning Valeri Tškalovi tänavanime osas. Kohanimenõukogu soovis ajaloolaste hinnangut, kas need isikud olid seotud Eesti riigi või rahva suhtes vaenuliku tegevusega, mistõttu on kohanimed sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga.

Rahvusarhiivi peaspetsialist-teadurid Valdur Ohmann ja Tiit Noormets koostasid õiendi, kus kokkuvõtvalt tõid välja: "1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas – 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimedena linnades, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt."

Õiendis kirjutati iga isiku tausta kohta konkreetne selgitus.

Mihhail Rumjantsevi tänav Sillamäel

Sillamäel 1957. aastal sündinud Mihhail Rumjantsev oli Nõukogude sõjaväelane, kes veebruarist 1982 teenis Afganistanis, kus ta hukkus 14. veebruaril 1983. Ta on maetud Sinimäele. 1989. aastal leiti, et Sillamäel seni Andrei Ždanovi nime kandnud tänav tuleks ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks. Veel 2009. aastal otsustas Sillamäe linnavolikogu muuta Rumjantsevi tänava Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Rahvusarhiivi eksperdid leiavad, et Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest, kuid neist kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda, ehkki seal hukkus Eesti inimesi, põhjendavad ajaloolased selle tänavanime mittesobimist.

Juhhanovi tänav Narvas

Rjazani kubermangus 1913. aastal sündinud Aleksei Juhhanov oli Nõukogude armee leitnant, kes osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Ta sai kaks korda raskelt haavata ja suri 20. septembril 1944 ning maeti Narva-Jõesuu kalmistule. 24. märtsil 1945 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Narvas on Juhhovi tänav.

Bastrakovi tänav Narvas

1919 Kirovi oblastis sündinud Arsenti Bastrakov osales 1944. aasta veebruaris 64. laskurdiviisi koosseisus Narva pealetungis. Ta hukkus väidetavalt 17. veebruaril 1944 Auvere raudteejaama pärast toimunud lahingus. 5. oktoobril 1944 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Bastrakov maeti Vaivara vallas Sinimäe kalmistule. Narvas on Bastrakovi tänav.

Benito Agirre tänav Mustvees

1923. aastal Hispaanias sündinud Inazio Agirregoikoa (või Ignacio Agirregoicoa Benito) oli baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal. 9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud Saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber.

Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks.

Tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks.

Grafovi tänav Narvas

1923 Petrogradis sündinud Igor Grafov oli Nõukogude Liidu sõjaväelane. Ta oli õhutõrjepolgu kuulipilduja rühma komandör, kui 1944. aasta veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde. Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda Kingissepas. 1. juulil 1944 nimetati ta postuumselt NSV Liidu kangelaseks. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk, mis eemaldati sel aastal. Narvas on Grafovi tänav. 

Gorbatši tänav Narvas

1916. aastal Ukrainas sündinud Mihhail Gorbatš osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Langes lahingus Narva pärast 11. veebruaril 1944. Postuumselt NSV Liidu kangelane. Maetud Narva-Jõesuu kalmistule. Narvas on Gorbatši tänav.

Tškalovi tänav Sillamäel

1904. aastal Venemaal sündinud Valeri Tškalov oli Nõukogude katselendur. Ta sooritas 1937. aastal esmakordselt Moskvast vahemaandumisteta lennu põhjapooluse kaudu USA-sse Washingtoni osariiki Vancouverisse. Hukkus hävituslennuki I-180 katsetusel 15. detsembril 1938. Tškalov on maetud Moskvasse Kremli müüri äärde. Sillamäel on Tškalovi tänav. Venemaal oli 2017. aasta seisuga 1334 Valeri Tškalovi nimelist tänavat.