Saksa kantsler Olaf Scholz teatas üheksa kuud tagasi, et Saksa relvajõudude rahastamises tuleb pöördepunkt – Zeitenwende. Scholz lubas kuulsaks saanud kõnes, et Saksa relvajõudude moderniseerimisele kulutatakse 100 miljardit eurot.

Lubatud rahast aga Saksa Bundeswehri kätte pole kuigi palju jõudnud.

Saksa parlamendi vastav komisjon, mis pidi võtma eesmärgiks riigi relvajõudude reformid ja moderniseerimise, on ainult ühe korra kokku saanud. Saksa kaitseministeeriumil pole olnud ettepanekuid hangeteks, mida komisjonile esitada.

Saksa opositsioon ning mõned juhtivad Saksa julgeolekueksperdid on seadnud kahtluse alla, kas Saksamaa lubadus võtta Euroopa kaitsmisel juhtiv roll, oli vaid pelk retoorika, toob The Financial Times välja.

Saksa kristlike demokraatide (CDU) juht Friedrich Merz tõi kolmapäeval valitsust kritiseerides välja, et Saksa kaitse-eelarve järgmisel aastal mitte ei kasva, vaid väheneb 300 miljoni euro võrra.

Saksamaa pole aastaid suutnud kulutada lubatud kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP) enda relvajõududele.

Kuigi Saksamaal kahtlevad vähesed Saksa kantsleri siiras soovis riigi relvajõude moderniseerida, on väliste vaatlejate hinnangul Scholz alahinnanud ette võetud ülesande keerukust, toob leht välja.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel said Saksa relvajõud riigilt 2021. aastal 46,9 miljardit eurot rahastust. Saksamaal on sõjaväe tegevteenistuses 183 000 inimest.

Selleks, et jõuda kahe protsendini SKP-st peaks Saksamaa kulutama 75,5 miljardit eurot aastas. Selle taseme saavutades oleks Saksamaa kaitsekulutused maailmas kolmandal kohal Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel.

Scholzi välja kuulutatud 100 miljardi euro suurune investeeringute fond kulutataks kohe ära kümnendi jooksul. Seega peaks Saksa valitsus tegema praegu otsuseid, et relvajõudude rahastust tulevikus suurendada.

Samas kaldub Saksamaa elanikkond toetama patsifismi ja see on Külma sõja järel mänginud olulist rolli Saksa välispoliitikas.

Sõjandusekspertide sõnul on Saksamaal ees palju tööd, et pikaajalise relvajõudude alarahastamise tagajärjed siluda.

Euroopa välissuhete nõukoja teadur Ulrike Franke rõhutas, et lisaraha vajavad nii maavägi, merevägi, õhuvägi kui ka Saksa küberkaitse suutlikkus.

Kuigi palju tähelepanu on pööratud F-35 hävituslennukite soetamisele ning uute allveelaevade tellimisele, on paljud kaitsejõudude soovid palju lihtsamad – laskemoon, sidevahendid ja varustus.

Põhiline Saksa relvajõudude reformi pudelikael on Saksa sõjaliste hangete eest vastutav amet Koblenzis, mis suudab Saksa välissuhete nõukogu teaduri Christian Möllingi analüüsi kohaselt töötada läbi ainult üheksa miljardi euro eest hankeid igal aastal.