Saksa valitsuskabinet kiitis kolmapäeval heaks seaduseelnõu, mis kehtestaks vabatahtliku sõjaväeteenistuse ning leppis kokku alalise riikliku julgeolekunõukogu loomises, mille eesmärk on riigi keskmise ja pikaajalise julgeolekualase tegevuse parem planeerimine.

Kolmapäeval heakskiidu saanud seaduseelnõuga kehtestatakse esmalt vabatahtlik sõjaväeteenistus, mis võib aga üle kasvada ajateenistusse võtmise süsteemi taastamiseks, kui värbamiseesmärke ei täideta, teatas valitsus oma avalduses.

Kaitseministeerium loodab, et vabatahtlik kuuekuuline programm aitab kahekordistada väljaõppinud reservväelaste arvu praeguselt umbes 100 000-lt ja et osa vabatahtlikest jätkab pärast tegevteenistuses.

Kaitseminister Boris Pistorius soovib suurendada teenistuses olevate sõdurite arvu 180 000-lt 2030. aastate alguseks 260 000-le, et saavutada uued NATO väevõime eesmärgid ja tugevdada oma kaitset – see on osa kavandatud sõjaliste kulutuste suurendamisest.

Lisaks leppis Saksamaa valitsus leppis kolmapäeval kokku alalise riikliku julgeolekunõukogu loomises, mille eesmärk on riigi keskpika perspektiivi ja pikaajaliste julgeolekumeetmete parem planeerimine.

Uus organ, mis asendab föderaalset julgeolekunõukogu ja julgeolekukabinetti, oli kantsler Merzi keskne lubadus, mis peegeldab seisukohta, et Saksamaa oli külma sõja järgsetel suhteliselt rahulikel aastatel kaotanud julgeolekupoliitikas fookuse.

"See on ammu oodatud otsus," ütles mõttekoja SWP juht Stefan Mair. "Selle väärtus seisneb vähem tehtud otsustes kui selles, et tagada erinevate ministeeriumide ühtne arusaam julgeolekuolukorrast."

Venemaa 2022. aasta täiemahuline sissetung Ukrainasse tabas Saksamaad ootamatult, riigi gaasivarud olid pooltühjad ja riik oli sunnitud kogu oma energiainfrastruktuuri Venemaalt saadud tarnetelt ümber orienteerima.

Venemaa sissetung Ukrainasse vallandas Saksa poliitikaringkondades eneseanalüüsi, kusjuures paljud kritiseerisid eelmisi valitsusi riigi relvajõudude kahanemise lubamise eest pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal.

Uus nõukogu, mille alaline personal asub kantsleriametis, on loodud reageerima otsestele ohtudele ja planeerima vastuseid uutele riskidele, mis silmapiirile kerkivad.

Nõukogu esimees on Merz, tema asetäitjaks saab rahandusminister. Alalisteks liikmeteks on ka välis-, sise-, justiits-, majandus-, kaitse-, arengu- ja digiminister.

Nõukogu koosseis võib Saksa liidumaade ja liitlasriikide esindajate või teadusekspertide arvel vajadusel ka suureneda. Saksamaa on paljudest riikidest viimane, kes on loonud USA riikliku julgeolekunõukogu eeskujul keskse julgeolekukomitee, kusjuures Suurbritannia oli 2010. aastal üks esimesi selle jäljendajaid.