Ukraina tuumaenergia juht: Vene väed võivad valmistuda Zaporižžja jaamast lahkuma
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) ekspertide hinnangul võib lähiajal oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas, kuna paari nädala jooksul peaks maapind külmuma, mis võimaldab taas rasketehnika liikumist. Ukraina riikliku tuumaenergiafirma juhi sõnul võivad Vene väed valmistuda Zaporižžja jaamast lahkuma.
Oluline 27. novembril kell 22.25:
- Valgevene president kutsus Ukrainat üles Venemaaga eeltingimusteta läbirääkimisi pidama;
- Ukrenergo teatel suudab ettevõte tagada vaid 80 protsenti Ukraina elektrivajadusest;
- Suurbritannia tarnis Ukrainale täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette;
- Ukraina võimude teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit laupäeval 54 korral;
- Saksamaa tootjad saatsid Ukraina sõjaväele eriotstarbelisi sõidukeid;
- Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski;
- Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit.
Lukašenka Ukrainale: pidage Venemaaga ilma eeltingimusteta läbirääkimisi
Valgevene president Aleksandr Lukašenka ütles pühapäeval, et Ukraina teeb vea, kui seab läbirääkimistele Venemaaga eeltingimusi.
"Ukrainlaste, president Volodõmõr Zelenski viga on see, et ta rikub läbirääkimiste protsessi klassikalisi põhimõtteid. Eriti, kui rääkida hiiglasliku Venemaaga. Sa ei saa seada eeltingimusi," ütles Lukašenka intervjuus Vene riigitelevisioonile.
"Istu läbirääkimistelaua taha ja esita tingimused seal. Ja teine tingimus on klassikaline – kompromissid," lisas ta.
Oktoobris ütles Zelenski, et välistab läbirääkimised Venemaa režiimi liidri Vladimir Putiniga. "Me oleme valmis dialoogiks Venemaaga, kuid Venemaa mõne teise presidendiga," ütles ta.
Allikate sõnul on USA kõrged ametnikud viimastel nädalatel õhutanud Ukrainat näitama, et on endiselt valmis diplomaatilisteks aruteludeks Venemaaga. Samal ajal ei suru USA allikate sõnul Ukrainat vastu tahtmist läbirääkimistelaua taha eriti seetõttu, et Venemaa pole näidanud, et on valmis läbirääkima heas usus.
Ukrenergo: Ukraina suudab tagada vaid 80 protsenti oma elektrivajadusest
Ukraina riiklik võrguettevõte Ukrenergo teatas, et suudab tagada vaid 80 protsenti riigi elektrivajadusest.
Ettevõte teatas sellest pärast Venemaa seitsmendat rünnakulainet Ukraina energiataristule.
Ukraina tuumafirma juht: Vene väed võivad Zaporižžja jaamast lahkuda
Ukraina riikliku tuumaenergiafirma Energoatom juht Petro Kotin ütles pühapäeval Ukraina meediale, et näha on märke sellest, et Vene väed võivad valmistuda lahkuma Zaporižžja tuumajaamast, mille nad märtsis hõivasid.
"Me oleme viimastel nädalatel saanud informatsiooni märkidest, et nad võivad valmistuda jaamast lahkumiseks," ütles Kotin.
"Esiteks on Venemaa meedias väga palju teateid selle kohta, et jaam tasuks vabastada ja võib-olla anda selle kontroll üle Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA). Jääb mulje, et nad pakivad oma kohvreid ja varastavad kõike, mida saavad," rääkis Kotin.
Tema sõnul on veel vara rääkida Vene vägede lahkumisest. "Me ei näe seda praegu, kuid nad valmistuvad selleks," lisas ta.
Reuters kirjutab, et kui Vene väed vabastaksid Zaporižžja tuumajaama, siis see tooks osaliselt okupeeritud oblastis lahinguväljal kaasa suure muutuse. Zaporižžja oblastis on rindejoon mitu kuud paigal püsinud.
Tuumajaama korduv pommitamine on aga kaasa toonud hirmu võimaliku tuumakatastroofi pärast. Venemaa ja Ukraina on mitu kuud süüdistanud teineteist Zaporižžja tuumajaama reaktorite pommitamises.
IAEA juht kohtus 23. novembril Istanbulis Vene delegatsiooniga, et arutada tuumajaama ümber turvatsooni loomist. Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles päev pärast kohtumist, et kaitsetsooni loomise otsus tehakse üsna kiiresti.
Zaporižžja tuumajaam andis varem umbes viiendiku Ukraina elektrist.
Britid kinnitasid Ukrainale rakettide tarnimist
Suurbritannia kaitseministeerium kinnitas, et osana oma abipaketist on Suurbritannia andnud Ukraina relvajõududele täppisjuhitavaid Brimstone 2 rakette.
"See abi on mänginud tähtsat rolli Venemaa edasi liikumise takistamisel," märkis Briti kaitseministeerium.
As part of its aid package, the UK has provided Brimstone 2 missiles, a precision-guided missile, to the Ukrainian Armed Forces.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
This aid has played a crucial role in stalling Russian advancements.
#StandWithUkraine pic.twitter.com/SpVnWqeiVm
Ukraina teatel pommitasid Vene väed Hersoni oblastit rohkem kui 50 korda
Vene väed pommitasid laupäeval Hersoni oblastit 54 korda, ütles oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš.
Tema sõnul sai rünnakutes surma üks inimene ja vigastada kaks. Ta lisas, et rünnakud tabasid elumaju, garaaži ja koolihoonet.
Osad elanikud on hiljuti vabastatud Hersoni linnast ja selle ümbruse küladest viimase nädala jooksul evakueerunud. Lahkujaid võib veel tulla, sest kohalikud võimud ärgitavad ukrainlasi võtma arvesse hoiatusi Vene vägede korraldatud rünnakute ja ebastabiilse elektrivarustuse kohta.
Saksa tootjad saatsid Ukrainale uue partii sõjalist abi
Saksamaa andis eelmisel nädalal Ukraina sõjaväele üle partii eriotstarbelisi sõidukeid – juurde viidi kaks raskeveotraktorit (kokku on neid antud kümme), lisaks 14 sõidukit piirivalvele (varem on antud neid 39), samuti 14 kaugjuhitavat roomiksõidukit tugiülesannete täitmiseks.
Tegemist aga ei ole Saksa kaitseväe varudest tarnitud masinatega, vaid seekordse abi panid kokku tootjad.
Saksa kantsler Olaf Scholz on lubanud, et Saksamaa annab esimesel võimalusel Ukrainale juurde kolm IRIS-T õhutõrjesüsteemi.
Briti sõjaväeluure: Venemaa läbimurre ei õnnestu üksuste madala kvaliteedi tõttu
Venemaa üksuste katsed murda Donetski oblasti lõuna- ja keskosas läbi Ukraina kaitseliinidest ei õnnestu, kuna nende üksustel ei jätku kvaliteeti, tõdes Briti kaitseministeerium oma igapäevases lühiülevaates.
Ühendkuningriigi sõjaväeluure koostatud raporti kohaselt on mõlemad pooled kandnud piirkonnas suuri kaotusi, kuid ei ole operatsioonilist murrangut saavutanud. Lahingute keskmes on Pavlivka ja Vuhledari asula, kus Vene merejalaväe üksused on kandnud suuri kaotusi.
Briti kaitseministeerium tõdeb, et kumbki pool ei ole avaldanud oma kaotuste suurust Donbassi regioonis, kus toimuvad suuremad lahingud.
Ülevaate kohaselt peab Venemaa praegust lahingute keskpunkti võimaliku hüppelauana, et vallutada seni veel Ukraina käes olevad Donetski oblasti alad, kuid oma üksuste ebapiisava kvaliteedi tõttu ei suuda seda teha.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 27 November 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 27, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/wQFhk7Fvrq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZWsADrjj3l
Vene duumasaadik: armeel napib arste
Vene relvajõududel ei jätku arste, ütles riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski.
"Üksustes napib arste, seda räägivad kõik. Ma ei saa öelda, et neid üldse ei ole, kuid neid praktiliselt pole näha," rääkis populistliku Vene Liberaaldemokraatliku Partei liider Slutski laupäeval mobiliseeritud sõdurite emadega toimunud kohtumisel.
Tegemist on haruldase avaliku tunnistusega probleemidest Vene relvajõududes, mis on oma sõjakäigul Ukrainasse viimasel ajal mitmeid tagasilööke pidanud üle elama.
Slutski lubas varustusprobleeme kurtnud emadele, et räägib nende väljatoodud puudujääkidest kaitseministeeriumi juhtidele.
ISW: Ilm lubaks peagi uuesti suuri operatsioone alustada
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) ekspertide hinnangul võib lähiajal oodata lahingutegevuse uut ägenemist Ukrainas, kuna paari nädala jooksul peaks maapind külmuma, mis võimaldab taas rasketehnika liikumist.
ISW ülevaate kohaselt on viimastel päevadel olnud märgata lahingutegevuse vaibumist rindejoonel seoses ilmaga, aga see peaks muutuma, kui maapind kogu rindejoone ulatuses läbi külmub.
Instituudi hinnangul näitavad nii Ukraina kui Vene vägede rindeteated Svatovo, Bahmuti ja Ugledari rindelõikudel, et sõjalisi operatsioone takistab vihmade tõttu pehmeks muutunud pinnas. ISW ekspertide prognoosi kohaselt peaks järgmisel nädalal saabuv külm maapinna uuesti kõvaks muutma, võimaldades aktiivsemat lahingutegevust, kuna mõlema poole mobiilsus saab uuesti kasvada.
ISW tõdeb siiski, et pole teada, kas kumbki pool valmistub praegu uuteks pealetungideks.
NYT: Ukrainas kulub ööpäevas sama palju laskemoona kui Afganistanis ühe kuuga
Ukraina ja Venemaa kulutavad lahingutes sama palju laskemoona ööpäevas, kui kulus Afganistanis terve kuu jooksul. Tegemist on kasutatava relvastuse ja laskemoona hulga poolest suurima konfliktiga pärast Teist maailmasõda ning varud võivad saada selle konflikti tulemuse suhtes otsustavaks, kirjutas ajaleht The New York Times.
"Päev Ukrainas – see on kuu või isegi rohkem Afganistanis," ütles lehele mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu ekspert, hiljuti veel NATO peasekretäri relvastusinvesteeringute valdkonna nõunikuna töötanud Camille Grand.
Ühe kõrge NATO ametniku sõnul tulistasid Ukraina üksused suvel Donbassis keskmiselt 6000 – 7000 mürsku päevas, Vene väed aga 40 000 – 50 000. NYT toob võrdluseks, et USA toodab kõigest 15 000 mürsku kuus.
Ajaleht märgib, et külma sõja lõppedes kärpisid lääneriigid järsult oma kaitsekulusid, relvajõude ja arsenali ning nüüdne sõda Ukrainas toob need puudused teravalt esile. Isegi USA-l on ainult piiratud varud sellest, mida Ukraina vajab ja küsib ning Washington ei soovi kõiki olulisi varusid ära anda, mis on mõeldud Lõuna-Korea ja Taiwani kaitseks.
Leht kirjeldab, kuidas lääneriigid otsivad võimalusi relvastuse ja laskemoona kiiremaks tootmiseks ning eriti Nõukogude aegseid relvi, nende varuosi ja laskemoona. Kaalutakse isegi investeeringuid Tšehhis, Bulgaarias ja Slovakkias asuvatesse vanadesse sõjatehastesse, et alustada neis uuesti 152- ja 122-millimeetriste mürskude tootmist, mida kasutavad Nõukogude päritolu suurtükid.
NYT andmeil on NATO riigid kokku andnud Ukrainale sõjavarustust umbes 40 miljardi dollari väärtuses, mis võrdub umbes Prantsusmaa ühe aasta kaitse-eelarvega.
Üks NATO ametnik ütles lehle, et 20 alliansi riiki on peaaegu ammendanud oma võimalused, aga need kümme riiki, mis veel ei ole ammendanud, võivad anda rohkemgi: nende seas on Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland.
Kiievis taastus elektri- ja soojavarustus
Kiievi võimud on suutnud taastada praktiliselt kogu linnas kaugkütte, elektri- ja veevarustuse ning mobiilside.
"Elektrisüsteemis on remonttööd lõppfaasis. Hommikuse seisuga on suuremal osal linnaelanikest elekter tagasi ning ei ole enam ka avariikatkestusi," öeldakse Kiievi võimude teates. Samas lisati, et see on tänu stabiilsele elektrivarustusele ning abonentide madalale tarbimisele.
"Pealinnas töötab tavarežiimis ka veevarustus, kaugküte ja side. Tõenäolised on ainult lokaalsed avariid," teatasid linnavõimud.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 87 310 (võrdlus eelmise päevaga +600);
- tankid 2905 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 5856 (+8);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1897 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4412 (+6);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Vaenlane kandis suurimaid kaotusi Bahmuti, Lõmani ja Avdijivka suundadel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: Ukrainska Pravda, Kyiv Independent, Reuters, The Guardian
