"Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10 protsendi, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse," sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

Jooksevhindades moodustas kolmanda kvartali SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimese poolega on peamiselt kasvanud hinnad.

Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju tegevus energeetikas ja kinnisvaras.

Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine hakkas kolmandas kvartalis kahanema. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3 protsenti, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4 protsenti langus.

"Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul," täiendas Müürsepp.

Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on kahanenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.

Valitsemissektori tarbimine kasvas samas 1,1 protsenti. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.

Pärast nelja järjestikust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4 protsenti) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37 protsenti). Kõigis teistes varaklassides need vähenesid.

Suurimat negatiivset mõju avaldas see, et ettevõtted investeerisid vähem tarkvarasse ja andmebaasidesse (–47,8 protsenti) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (–16,5 protsenti).

Nii eksport (3,6 protsenti) kui ka import (6,2 protsenti) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12 protsenti ja import 18 protsenti. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3 protsenti.