Oja rääkis ERR-ile, et kvartaalsete kasvude põhjal oleme olnud küllaltki suures languses juba kaks kvartalit järjest, langus saabus juba teises kvartalis.

"Selle taga on ühest küljest kiire inflatsioon, aga samas ka tarneahela raskused. Kui vaatame tööstussektorit, siis siin hakkavad silma just need harud, mis varem tõid tooret ida poolt," sõnas Oja.

"Lisaks on meil üldine, majandustsüklist tulenev aeglustumine, mis peegeldub selles, et kui vaatame ettevõtjate hinnanguid majandusnäitajatele, siis veel üsna hiljuti olid need väga positiivsed, mis näitab pigem majanduse kuumenemist, ja neljanda kvartali alguseks on need hinnad jõudnud majandustsükli keskmisele tasemele," lisas ta.

Praegust 2,4-protsendilist langust ei tasu Oja hinnangul üle tõlgendada, sest kui vaadata selle taga olevate majandusharude arengut, on see mõnevõrra ootamatu.

Ta tõi välja, et kolmandas kvartalis langes märkimisväärselt põllumajanduse, metsanduse, mäetööstuse ja energeetika lisandväärtus, aga just need on tegevusalad, mis oleks väliskonjunktuuri arvestades pidanud küllaltki hästi kasvama, kuna hinnad suurenesid ja konkurents ida poolt vähenes.

"Samal ajal SKP-s kasvas tööstus ja ka ehitus. Need on just harud, mille puhul näeme uudistes iga päev, et tuleb negatiivseid teateid. Praeguses olukorras on SKP-d keeruline kokku panna, kuna hinnad muutuvad palju ja ma liiga suurt kaalu sellele ühele numbrile ei panekski," tõdes analüütik.

Olulisem on tema sõnul vaadata, mis on toimunud eri sektorites. Tööstussektorist on tulnud koondamisuudiseid, eksporttööstuses on viimastel kuudel olnud reaalmahtude langus ja üldiselt viitavad majandusnäitajad sellele, et olukord on läinud keerulisemaks.

"Veel tasub selle kvartali andmete juures tähele panna, et kui vaatame siia juurde, kui kiire on olnud inflatsioon, on see majanduslangus olnud isegi suhteliselt tagasihoidlik. Sellele on aidanud kaasa asjaolu, et majapidamistel on olnud puhvreid, säästmine on olnud suur ja nüüd on seda vähendatud," ütles Oja.

Ta lisas, et kui peaks tulema uusi riske, siis nende puhvrite abil enam neid pehmendada ei saa, puhvrid on juba kasutusele võetud. Seega on Eesti majanduse haavatavus ilmselt varasema aastaga võrreldes mõnevõrra kasvanud.

Analüütiku sõnul saame majanduslangusest tõenäoliselt varsti välja ja majandus hakkab järgmise aasta keskpaigas taas kasvama. Kui aga peaks realiseeruma mõni uus negatiivne stsenaarium, võivad selle mõjud olla suuremad kui varem sarnase stsenaariumi puhul.