Saatejuht Anvar Samost küsis kohe alguses, miks on nii, et Alexela ja Infortar ei saa riigile kuuluva Eesti gaasi põhivõrgu monopoolse operaatoriga kuidagi kokkuleppele, kuidas põhivõrgu kaudu veeldatud gaasi (LNG) tuua ja tüli nende vahel läheb järjest suuremaks.

"Mina ei ole nõus sellega, et tüli läheb suuremaks. Meil on kai valmis, meil on toruühendus valmis. Väga suured sammud on astutud. Nüüd tuleb see viimane jupp ka ära teha./.../ Lõpuks on keeruline kokkuleppele jõuda, aga seda tuleb teha," vastas Sikkut talle.

Sikkut kutsus pooli üles tehnilisi küsimisi lahendama koosolekulaua taga, aga mitte meedia vahendusel.

Peaminister Kaja Kallas viitas teisipäeval Vikerraadios, et uus vaidlus ettevõtjate ja Eleringi vahel seoses taasgaasistamisaluse (FSRU) Paldiskisse toomisega võis puhkeda sellepärast, et Alexela ja Infortar tahavad, et riik maksaks neile kai eest rohkem raha.

"Kaja Kallas seal ju otse süüdistas Alexela juhti ja omanikku Marti Häält valetamises, ütles, et kogu see jutt sellest taasgaasistamislaevast on mõeldud ainult selleks, et Alexela ehitatud kai hinda üles ajada ja kogu muu jutt on lihtsustatult öeldes läbirääkimiste taktika," ütles Samost.

Samost küsis, kas Alexela ja Marti Hääl valetavad, kui nad ütlevad, et see taasgaasistamislaev on olemas, mida nad sinna kai äärde tahavad tuua.

"Mina ei oska seda ei kinnitada ega ka ümber lükata. Nemad saavad ise selle kohta infot anda," vastas Sikkut.

Sikkut rääkis, et taasgaasistamislaeva ja kai ühenduskäpa (marine loading arm ehk MLA - toim.) küsimus ei ole suure kuluga. "Küsimus on, et saada see õige vahelüli, et torusse gaasi lasta. Seda saab ainult koostöös lahendada, kokku leppida, milline see on," lausus Sikkut.

"Need on spetsiifilised tarvikud, mille puhul on küsimus, kui pikaks ajaks laev tuleb, kas me rendime selle vahelüli, kas ostame, kas laseme ehitada. Need on seotud erinevate kulude ja erineva ajaperioodiga, aga ülespanekuks läheb umbes kaks kuni kolm nädalat," lisas ta.

Sikkut märkis, et kai peal on olemas vastav konstruktsioon, mille külge saab püsivalt ühenduskäpa kinnitada.

 "Näiteks Soome rentis laeva kümneks aastaks. Laev sõidab kai äärde, on seal 10 aastat ja siis sõidab ära, kui rendilepingut ei pikendata ja kui seda vaja ei ole. Ja kui laev on paigas, on ka see vahelüli 10 aastat paigas. Ja Eesti puhul kehtiks sama asi," rääkis minister.

"See on tehniline küsimus. Seal ei ole mingisugust soovimatust toru avada või midagi sellist," lisas ta.

Sikkut ei olnud nõus hinnanguga, et Elering on teinud algusest peale kõik, et seda taasgaasistamislaeva sinna ei tuleks. "Mulle ei ole sellist muljet jäänud," ütles ta.

Küsimusele, kas ta ministrina on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari ja Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe tegevusega rahul, vastas Sikkut, et tal ei ole põhjust nende pädevuses või soovis koostööd teha kahelda.

"Inimesed teevad oma tööd. Kes teeb tööd, see teeb vigu. Ükskord võib tunduda mõnele, et tehti vigu, teinekord võib teisele tunduda hoopis teistmoodi. Mina ei kavatse olla siin kriitiline ja neid isiklikke küsimusi lahendada," lausus Sikkut.

Samost küsis Sikkutilt, kas riigi eesmärk on see, et Eestil taasgaasistamislaeva vastuvõtuvõime oleks olemas.

Sikkut vastus, et seda saab ainult soosida. "Sellele saab ainult kaasa elada. Ei ole mingit põhjust seda pidurdada," ütles Sikkut.

ERR-i portaal avalikustas esmaspäeval, et Alexela ja Infortar soovivad tuua talveks Paldiskisse taasgaasistamisalust (FSRU), kuid ettevõtete teatel ei võimalda ühenduskäpa puudumine Eleringil 30. novembriks Paldiskisse LNG vastuvõtuvõimet luua. Eleringi hinnangul on puuduv ühenduskäpp aga osa ujuvterminalist ehk eraettevõtjate muretseda.