Kolmapäevasel testil kõlas ohuteavitussireen kõige madalamal helitugevusel. Reaalse ohu korral on heli kordades valjem.

"Üks sireenipost kostab umbes 1,5 kuni kahe kilomeetri kaugusele, oleneb pinnase reljeefist, majade kõrgusest. /.../ Aga inimeste rahustamiseks ka see, et ka sireeni tugevus vastab selgetele standarditele, et ta ei ole inimeste tervisele ohtlik," selgitas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu "Aktuaalsele kaamerale"

Sel nädalal katsetatakse ka SMS-teavitussüsteemi, mis käivitub järgmise aasta algusest. Tegemist on ohuolukorrast, tulekahjust, massirahutusest või ka ohtlikust toidust teavitava sõnumiga.

"Idee on selles, et kui kuskil on näiteks keemiaõnnetus mingis kindlas piirkonnas, siis häirekeskus vastavalt ohuolukorrale käivitab sireenid, siis saadetakse inimestele, kes viibivad selles piirkonnas, konkreetsed lühisõnumid, kus on informatsioon sellest, mis juhtus, mida peaks tegema," rääkis siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) peadirektor Mart Nielsen.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on ohuteavitussireenid vaid üks osa laiapindsest riigikaitsest. Järgmiseks on oluline elanikele õpetada, kuidas tuleks ohu korral käituda.

"Me valmistame täna ka ette kontseptsiooni, kuidas me elanikkonda tulevikus koolitama hakkame. Koolitamine ei tähenda ainult seda, et me omandame mingid teadmised. See tähendab seda, et me ühel hetkel hakkame ka harjutama. /.../ Ma arvan, et ta peab olema kuskil mingisuguses õppeastmes sees, ma arvan, et ta peab mingite töökohtade valmisolekus olema sees," rääkis Läänemets.

Tammearu selgitas "Ringvaates", et pärast ohusireeni kuulmist peavad inimesed varjuma siseruumidesse või avalikesse varjumiskohtadesse, mida järjepanu rajatakse.

Aasta lõpus on siseministeeriumil kavas muuta julgeolekupoliitika aluseid. Laiapõhjalises kaitses peavad olema ka varjumiskohad ning varjendid. Kogu kontseptsiooni rahastamiseks soovib ministeerium 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

SMIT ja päästeamet sõlmisid oktoobris Slovakkia ettevõttega Telegrafia lepingu ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks. Ohuteavituse sireenid paigaldatakse esmalt 22 asulasse.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse järgmistesse kohtadesse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Paide. Kui väiksemad linnad saavad kuni kolm sireenipunkti, siis näiteks Tartu ja Pärnu saavad seitse ning Tallinn 25 sireenipunkti.

Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.