Seni on riik avalikke varjumispaiku kaardistanud umbes 50 000 inimesele. Mida suurem linn, seda suurem probleem, sest kokku koondunud inimesi on palju.

"Nad ei ela seal, näiteks Tallinna kesklinnas või Tartu kesklinnas need inimesed ei pruugi elada, aga nad tulevad ümbruskaudsest piirkonnast kokku ja neid on sellel ajahetkel, päevasel hetkel seal palju, mis tähendab, et ilmselgelt nendesse kohtadesse neid riigi või kohalike omavalitsuste poolt ehitatud varjumiskohti on vaja teha," selgitas siseminister Lauri Läänemets.

Praegu on varjumisvõimalusi vähe ja elanike plaanid, kuhu ohuolukorras minna, erinevad.

"Meil on see esimene ja teine korrus, see on ehitatud betoonist ja see on väga hea koht, kus on võimalik olla," rääkis Niina.

"Ma ei tea, võib-olla Itaaliasse minu sõbranna juurde," ütles Milena.

"Kuhugi mujale, aga mitte siia. Kuhugi maale näiteks, /.../ vanemate juurde," ütles Kirill.

Üks variant, kuidas varjumiskohti juurde luua, on ehitada korterelamute keldrid veevõimaluse, ventilatsiooni ja generaatoritega varjumispaikadeks.

"Tõenäoliselt, kui kaubandusvõrgud on avatud ja muud teenusepakkujad olemas, siis me suudame üht-teist päris kiiresti ära teha, elementaarset, võib-olla WC-d siia luua ja veevõtud. Aga seal jälle on uued küsimused, et meie küll loome need, aga kas kommunikatsiooniettevõtted ka tagavad need," rääkis korteriühistute juht Ülar Haug.

Mõnevõrra parem on olukord uusarendustega, kuid varjendivõime loomine tähendab kõrgemat hinda nii arendajale kui ka koduostjale.

"Üks on see, et kui tulevad mingid nõuded ja see on vaja valmis ehitada, siis see on üks kulu. Aga tegelikult võib-olla isegi suurem kulu on see, et neid tuleb hooldada, neid tuleb käigus hoida, panna inimestele peale seda kohustust, et nad hoolitsevad selle eest, et generaatorid on iga teatud aja tagant käivitatud, kütus on vahetatud ja kõik süsteemid on hooldatud. See on ikkagi Eesti inimeste jaoks suur mure ja suur kulu," kommenteeris Merko kinnisvara arendusjuht Artur Keerov.

Praegu on varjumiskohtade arendamiseks riigieelarves miljon eurot. Eestis on siseministeeriumi andmeil loendatud 280 varjendit.

Ajaloolane: nõukogudeaegsed pommivarjendid võiks korda teha

Paide majade keldrid on täis nõukogudeaegseid pommivarjendeid. Lihtrahval sinna asja polnud, sest need olid mõeldud pealinna ministeeriumide juhtkonnale.

Järvamaa muuseumi teadusjuht, ajaloolane Ründo Mülts korraldab huvilistele ekskursioone Paide apteegilao alusesse pommivarjendisse. Ta leiab, et selle erakätes varjendi võiks riik tagasi osta, korda teha ja uuesti pommivarjendina kasutusele võtta.

"See on ideaalses korras säilinud, küll aga, et siia varjuda, on vaja teha ikkagi enne uuringuid ja kindlasti ka neid ruume kaasajastada. Järvamaa ja Paide kontekstis oleks see ideaalne lahendus tsiviilkaitse ja kõigi muude küsimuste puhul. Kui on vaja tulla kuhugi varju peitu, siis see hoone sobib ideaalselt," rääkis Mülts.

Varjendina tähistatud Paide teatrimaja vajab täiendavaid ettevalmistusi

Paides on kolm tähistatud varjumiskohta. Üks neist asub muusika- ja teatrimaja keldris, kus on selleks mitu akendega tuba. Paide muusika- ja teadrimaja direktor Martha Beryl Grauberg ütles, et tavaolukorras kasutatakse neid ringiruumidena, kui sinna aga suunata inimesed varju, tuleb teha täiendavaid ettevalmistusi.

"Varjendi puhul aknad on üks kriitiline koht. Kui päriselt tuleb hakata varjuma, siis on meile päästeamet öelnud, et siis me peame panema sinna ette liivakotid. Ja näiteks ei sobi varjendisse hästi ka peegelsein," rääkis Grauberg.

Ratastoolis inimesed praegu vajadusel varjendisse ei pääsegi. "Eriti mõeldes sellele, et kui me peaksime pakkuma inimestele kaitset, siis me ei saa seda pakkuda praegu kõigile," sõnas Grauberg.

Kohaliku päästekomando pealik Ilmar Koppel tunnistab, et Paide varjumiskohti tuleb tõesti alles hakata varjendiks kohandama.

"Need hooned on siiski kohaliku omavalitsuse omad. Need märgised, mis on sinna peale läinud, sellega on kohalik omavalitsus nõus olnud. Aga selle jätkutegevuse peale peaksid nad siis ka mõtlema, et mis need kohanemised on. On need siis akende või uste katmised või midagi veel," rääkis Koppel.