President Alar Karis hoiatas esmaspäeval riigikogu valimisi välja kuulutades selle eest, et valimised võivad kujuneda kitsalt kahe populaarsema partei, Reformierakonna ja EKRE vastasseisuks.

Külli Taro kommenteeris, et ühelegi erakonnale ei tohiks ette heita, et ta üritab saada valijate hääli, sest poliitilise tegevuse eesmärk ongi saada võimalikult palju hääli, et võimule pääseda. "On täiesti arusaadav, et soovitakse kasutada võtteid, mille puhul arvatakse, et see on varem töötanud," ütles ta ja lisas, et kahe suure erakonna vastandumine nagu praegu EKRE ja Reformierakonna puhul käib, pärineb Edgar Savisaare aegse Keskerakonna ja Reformierakonna vastandumisest.

"Idee on selles, et kes ei toeta Reformierakonda ja otsivad alternatiivi, see mängitaksegi välja sellele, et Keskerakond tollal ja EKRE praegu on see tugev alternatiiv, kes suudab vastu seista. Ja see töötab mõlemat pidi," selgitas ta.

Taro hinnangul ei juhtu Eestis nii pea, et riigikogus on vaid kaks suurt erakonda. "Ma ei usu, et meie ühiskond on nii polariseerunud, et hääletatakse vaid kahe erakonna poolt."

Taro tõdes, et maailmavaateliselt on Reformierakond ja EKRE tõepoolest üsna vastandlikud, kuid suurem vastandlikkus on pigem asjade ajamise viisis.

"Tuleks vahet teha selles, mida usume, mis on meie ideoloogiline arusaam ja see, kuidas me asju ajame. Mulle tundub, et ka president viitas eelkõige sellele, et üksteise solvamine pole arutelu."

Taro märkis, et Eesti poliitilise süsteemi suur eelis on see, et meil pole kahe partei süsteemi, vaid palju erakondi ja proportsionaalne valimissüsteem. "Selle mõte on see, et valimistel pole võitjaid ja kaotajaid, vaid parlament peaks proportsionaalselt peegeldama Eesti ühiskonda. See peaks viima selleni, et meil on vähem poliitikas pettunuid," rääkis ta.

Eesti proportsionaalses süsteemis on Taro hinnangul poliitilise kultuuri tagajärjel tekkinud aga kaks murelikuks tegevat nähtust.

"Esiteks see, et meil on poliitiline kirjutamata kokkulepe, et teiste erakondade ministrite valitsemisalasse ei sekkuta. Ehk selle tagajärjel me pigem ju kinnistame seda silotornide probleemi kui lahendame. Kümmekond aastat tagasi me üritasime hakata rääkima ühtsest valitsemisest ja koostööst ja koordineerimisest ja horisontaalsest valitsemisest. Aga kui poliitiline kokkulepe on see, et ma ei sekku teise ministri valitsemisalasse ja sekkumise all ma ei mõtle vetostamist, vaid põhimõtteliselt arutelusid ja arvamusi, siis on seda ühtset valitsemist väga raske saavutada," selgitas ta.

"Teine murettekitav kokkulepe minu jaoks on see, mis eriti paistab praegusest valitsuskoalitsioonist silma, et on otsustatud, et valitsuspartnerite vahel ministrikohad jaotatakse võrdselt. Meil olukord, kus valitsuses Reformierakond, kellel on parlamendis üle 30 koha, omab täpselt sama palju ministrikohti kui need, kellel 10-12 kohta. See on tasakaalust väljas võrreldes selle esindatusega, mis meil on ühiskonnas ja selle valimistulemusega, mis tegelikult parlamendis saavutati," lisas ta.

Taro hinnangul on saabuvate valimiste debattides peamine teema julgeolek. "Arvan, et kuigi öeldakse, et julgeoleku üle pole midagi vaielda, siis julgeolek on peateema, sest kui on oht elule, siis miski muu pole tähtis. Sõda Ukrainas on meelde tuletanud, mis on kõige tähtsam," ütles ta.