Riik avaldas plaanid Ukraina uue võimaliku põgenikelaine puhuks
Kui praegu pole Eesti piiridel märgata Ukraina põgenikevoo suurenemist, siis külmakraadide lisandudes võib hävitatud energiataristuga Ukrainast liikvele minna suurem hulk inimesi, selgus riigkantselei pressibriifingul.
Riigikantselei teatel pole näha, et Vene presidendi Vladimir Putini eesmärgid Ukrainas oleksid muutunud: viimastel nädalatel on hävitatud 50 protsenti Ukraina energiataristust. See toob kaasa kõrge riski, et inimesed võivad hakata Ukraina sees ja riigist välja liikuma. Samuti on materiaalse toimetuleku teemad turvalisuse kõrval tõenäoliselt üha olulisemaks põhjuseks, miks riigist lahkuda.
Praeguse seisuga on 4,8 miljonit ukrainlast Euroopa Liidust (EL) ajutist kaitset palunud ja tegelik ajutise kaitse saajate arv on nelja miljoni ümber.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles, et peame olema valmis suuremaks laineks, sest Venemaa tahtlikult hävitab Ukraina infrastruktuuri. "Venemaa tahab demoraliseerida EL-i, et me enam ei toetaks Ukrainat. Kui see juhtub, siis oleme kaotanud ja Venemaa on võitnud," märkis Belitšev.
"Praegu jube külm veel pole, aga see muutub, kui on -14 või -16 kraadi. See on hoopis teine olukord taluda. Ja see sõltub ka perioodist, kui pikk kannatus tekitab heitumuse, siis selle peale Venemaa pressibki," lisas Belitšev.
Eri ametid on teinud uueks põgenikelaineks ettevalmistusi. "Sõlmitud on raamhange majutusasutustega lühiajalisteks majutusteks," sõnas sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise ja toimepidevuse juht Häli Tarum.
Eesti partner põgenike vastuvõtmisel on Soome. "Kokku on lepitud ametitevahelise koostööplaani ettevalmistamine: kuidas saame Eestisse saabuvaid või transiidil olevaid ukrainlasi paremini abistada," rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
Alates sõja algusest on olnud kasvavas trendis ka Vene kodanike liikumine läbi Vene piiririikide, märkis Belitšev. "Tänaseks on see oluliselt vähenenud võrreldes kevade ja suvega. Sanktsioonid on töötanud ja Vene turist maismaapiiri kaudu Euroopa Liitu ei saa," rääkis Belitšev.
Piiril tõkestatud 1494 Ukraina kodanikku
PPA on alates sõja algusest hoidnud pilku Eestis toime pandud süütegudel, millel on seos sõjaga Ukrainas. "Sõjaga seotud juhtumite arv püsib madal ja moodustab registreeritud juhtumites marginaalse osa. Enamik süütegudest on seotud keelatud sümbolite kasutamisega ja vihaõhutamisega," ütles Belitšev.
"Ka Ukraina kodanikud on pannud toime süütegusid, mis on küll kahetsusväärsed, kuid need on levinud ka Eesti kodanike seas, nagu perevägivald ja joobes juhtimine. Tendentsina ei paista see silma," sõnas Belitšev.
Alates 24. veebruarist on Eestisse saabunud 117 607 ukrainlast, transiidi eesmärgil tuli neid 53 717. "Viimastel nädalatel on tulnud veidi üle saja inimese ööpäevas. Kui alguses olid naised ja lapsed, siis järgnevatel sõjakuudel on ületanud piiri Venemaa ja Eesti vahel enamikus inimesed, kes saabuvad okupeeritud Ukraina aladelt. Nad ei saa Lääne-Ukrainasse minna üle rindepiiri ja nende hulgas on ka inimesi, kes on viidud Venemaale vägivallaga," sõnas Belitšev.
Sõja algusest on piiril tõkestatud 1494 Ukraina kodaniku Eestisse pääsemine. "PPA ülesanne on tagada avalik kord riigis, kui tuvastame, et see võib sattuda ohtu, siis ka saadame piirilt tagasi väidetava Ukraina kodaniku," ütles Belitšev.
Tõkestamise alusteks on tema sõnul see, et inimene ei tule sõjapiirkonnast, ta on elanud Venemaal aastaid või tal on topeltkodakondsus. "On ka inimesi, kelle meelsus on Putinit ja Ukraina sõda toetav ja on inimesi, kes annavad järjest ja järjest valeütlusi. Piirivalvuriga tasub olla aus, see on lahendus, kuidas leida viis, kuidas inimest aidata," ütles Belitšev.
"Ligi 60 000 ukrainlast on piiril öelnud, et soovivad Eestisse jääda. Et selekteerida nende staatus ja asukoht, oleme kontrollinud, mis nendest on saanud. Oleme tuvastanud, et ajutist kaitset või elamisluba pole ligi 15 000 inimesel, 11 000 neist on täisealised. Neist oli isikukood 2123 inimesel, sealhulgas oli töötamine registreeritud 1054 inimesel. Mõnes muus EL-i riigis oli neist ajutist kaitset taotlenud 3628 inimest. Täiendava kontrolli tulemusena tegime kindlaks, et välispiiri kaudu on lahkunud 1625 isikut. Seega on teadmata 3743 inimese asukoht, kellest 1510 kontaktid on PPA-l olemas. Kontaktandmed puuduvad 2233 inimese kohta," loetles Belitšev.
Ta lisas, et 4. detsembri seisuga on antud 40 000 ajutise kaitse taotlust, ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on 2805. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on 2474, nende hulgas 2168 Ukraina kodanikelt ja 202 Vene Föderatsiooni kodanikelt.
Ligi pooled põgenikest töötavad
Sotsiaalkindustusamet pakub praegu lühiajalist majutust 2500 inimesele, kokku on seda pakutud 23 000 inimesele. "See arv on vähenenud pidevalt. Eelmisel nädalal saabus ajutisse majutusse 90 inimest ja välja liikus 290 inimest. Kõige suurem lühiajaline majutaja on laev 1500 sõjapõgenikuga. Kõige rohkem põgenikke kohalike elanike kohta on Anija vallas," rääkis Tarum.
70 protsenti põgenikest elab Eestis eraldi korteris, kaheksa protsenti hotellis, seitse protsenti üürivad tuba majast ja kuus protsenti jagavad korterit. "Nad saavad kenasti hakkama. Enamik neist maksab oma korteri eest ise," sõnas Tarum.
Toetustena on põgenikud saanud 9,4 miljonit eurot, mis teeb 0,4 protsenti kõigi Eesti inimestele makstud toetustest. "Ukraina põgenikud on kenasti leidnud ka tööd: täisealistest 40 protsenti on tööturul hõivatud. Selles aitab kaasa ka see, et Eestis on võimalik vene keelega hakkama saada," sõnas Tarum. Euroopa keskmine põgenike tööhõive on alla 30 protsendi.
Ta lisas, et kolm neljandikku ajutise kaitse saanud põgenikest loodab minna Ukrainasse tagasi, viis protsenti arvab, et jäävad Eestisse ja 20 protsenti ei oska veel vastata.
Toimetaja: Mari Peegel