Kiievist paarikümne kilomeetri kaugusel asuv Borodjanka sai venelaste okupatsioonis rängalt kahjustada. Vene vägede sissetungi eel elas linnas enam kui 14 000 inimest.

"Okupatsiooni ajaks jäi siia kuni 2000 inimest. Nüüd on elanikud hakanud juba tagasi tulema ja täna elab siin juba umbes 9000 inimest," ütles Borodjanka linnapea kohusetäitja Georgi Jerko.

Linnapea võttis "Aktuaalse kaamera" vastu koolis number 2, mis on ainus administratiivhoone, mis lahingutes enam-vähem terveks jäi. Praegu töötab seal muu hulgas taas ka linna ainus kool.

Kui Lääne-Ukrainas on kogu aeg olnud pisut keeruline vene keeles jutule saada, siis riigi keskosas on probleemitult räägitud mõlemat keelt. Seda kuni 24. veebruarini.

"Aga praegu on väga ebapopulaarne rääkida vene keeles. Meil siin pole ka populaarne ja ma räägin praegu vene keeles ainult austusest teie vastu. Sest see on väga valus ja ebameeldiv, ehkki mina lõpetasin venekeelse kooli ja rääkisin osa oma elust vene keeles," ütles Borodjanka kooli direktor Jelena Kovalenko.

Vene keelt on selles koolis õpitud teise võõrkeelena. "Aga pärast 24. veebruari me võtsime vastu otsuse, et me ei õpi enam vene keelt. Me läksime üle teisele programmile, kus vene keelt ei ole enam fakultatiivse teise võõrkeelena sees. Praegu meie lapsed koolis vene keelt ei õpi," ütles Kovalenko.

Lumi on maas ja elektrit ning sooja ei jätku, majadele, mida veel saab remontida, pannakse uusi aknaid ka katuseid. Remonditakse ka kuulsat Irpini silda, mis jääb tagasiteele Kiievisse.

Pealinnas oli aga postkontori ukse taha tekkinud reedel järjekord, sest oodati uut marki. "Me ootame täna välja antavat uut marki, mis on seotud Hersoni vabastamisega. See on väga ilus, arbuusiga, sest Herson on kuulus oma maitsvate arbuuside poolest ja need on hästi odavad," ütles Alina.

Reklaam postkontori ees kutsub ostma ka Krimmi silla õhkimise marki.

Kannel: suurt uut põgenikelainet pigem ei tule

Eesti riigikantselei hinnangul võib külmakraadide lisandudes hävitatud energiataristuga Ukrainast liikvele minna suurem hulk inimesi.

ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel rääkis reede õhtul "Aktuaalsele kaamerale", et praegu ei paista, et Ukrainast oleks tulemas uus suur põgenikelaine.

"Minu kogemuse põhjal, mis mul on tekkinud Ukrainast, pigem mitte. Iseenesest on väga hea, kui kõikvõimalikud stsenaariumid on läbi mõeldud, et juhul, kui see põgenikelaine peaks tulema, see ei oleks meile üllatus. Aga kui ma vaatan seda, kuidas inimesed siin käituvad, siis nad pigem on kohanenud. Nad kohanevad väga raskete oludega. Pigem on probleem selles, et minnakse tagasi kodupaikadesse, kust lahingud on üle käinud ja kust tegelikult kohalikud võimud tahaksid, et inimesed hoiaksid eemale," rääkis ta.

Tema hinnangul peaks inimeste liikuma hakkamiseks juhtuma sõjas midagi pöördelist.

"Arvan, et see, et inimesed peaksid hakkama siit massiliselt taaskord lääne poole liikuma, nõuaks mingisugust täiesti uut pööret selles sõjas. See ei ole muidugi ka võimatu, aga ma arvan, et see peaks olema kas tuumakatastroof või midagi sellist," rääkis Kannel.

"Ja samas need olud siin ei ole lihtsad. Ka Borodjankas, kus me täna käisime, linnapea ütles, et neil on juhuks, kui peaks tulema -20 kraadi, isegi plaanis linnas luua soojapunktid, kus inimesed saavad käia, et lihtsalt ennast soojendada," lisas ta.