Kiievis sadas laupäeval vihma. Rongijama läheduses Lev Tolstoi tänaval on näha, kuidas Vene rakett on üritanud tabada soojajaama ent on pihta saanud Ukraina rikkaima mehe Rinat Ahmetovi ärikeskusele.

Kuidas on elada linnas, kus elektrit ja kütet igas majas endiselt pole?

"Stressitase oleneb sellest, millises majas sa elad. Kui elate vanemas majas, siis on teil on tõenäoliselt vesi ja võib-olla ka küte. Uusehitistes on keerulisem, sest seal on kõik seotud elektriga. Aga selle võib kõik rahus üle elada, sest me teame, kuhu me liigume, mis on meie eesmärk," rääkis Kiievi elanik Maksim.

"Ma olen sellega harjunud, me kõik oleme sellega harjunud, me peame oma relvajõudude nimel vastu, meie maa nimel. Need kõik on vaid ajutised raskused, me teame, et kõik saab korda," rääkis Kiievi elanik Anja.

Kiievi ühes magalarajoonis elab disainer Roman Martšišin, kelle naine ja kaks väikest last on sõja jalust ära Brüsselis. Voolu parasjagu pole, üheksandale korrusele tuleb minna jala. Aga gaasi on ja küte töötab. 

"Selline terrorism ei tööta. Vastupidi, kõik hoiavad kokku ja sellist juttu, et me peaks alla andma, pole. Kui elekter täielikult välja lülitatakse ja ma usun, et varem või hiljem see juhtub, siis paljud sõidavad siit ära, küladesse, suvilatesse," ütles Martšišin.

Kui Eestis Ukraina lastele parasjagu tehtava ukrainakeelse Tähekese keeletoimetaja töö tuleb Lvivist, siis kujundus Kiievist, Romani käe alt.

"Meid jäetakse rahule, kui Venemaa laguneb. Kui Venemaa laiali ei lagune, siis on see vaid aja küsimus. Me lööme nad küll tagasi piirile, kuid nad tulevad jälle. Juhtub see kas kaheksa, 10 või 20 aasta pärast, meie jaoks on see viitsütikuga pomm. See kõik ei alanud 1991. aastal, meid on juba kolmsada aastat hävitatud," ütles ta.